Istungi profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-02-07
Poliitiline positsioon
Peamised positsioonid on kõrgkoolide rahastuse suurendamine ja eestikeelse kõrghariduse säilitamine. EKRE eelnõu nähakse liiga radikaalseks ning kvootide kehtestamist ingliskeelsetele õppekavadele peab ta ebapraktiliseks. Ta rõhutab, et riik peaks koostama finantsmudeli ja tagama vähemalt 1,5% SKP-st kõrgkoolide rahastamiseks ning et investeeringud peavad majandusse ja tööturule tagasi jõudma ning tudengid peaksid Eestis tööle jääma. Samuti väidab ta, et kõrghariduse alarahastamine ohustab demokraatiat ja julgeolekut ning keeleareng sõltub kõrgkoolide rahastamisest ja eestikeelse õppe säilitamisest.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Ta on tähelepanu köitnud Riigikontrolli raportile ja finantsmudeli vajalikkusele kõrgkoolide rahastamisel, kasutades arvulisi argumente (1,5% SKP, 1 euro -> 4 eurot tagasi majandusse). Teemad hõlmavad kõrgkoolide rahastamist, ingliskeelsete õppekavade mõju ja keelearengu rolli. Rõhutab tööturuvajaduste ja eestikeelsete õppekavade koormuse seoseid ning vajadust jätkusuutliku rahastamismudeli järele.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Tonus on analüütiline ja mõnevõrra kriitiline, kuid säilitab esitatud seisukohtades rahuliku ja mõtestatud tooniga. Kasutatakse faktide ja Riigikontrolli raporti viiteid, lisaks isiklikke näiteid reformi kogemuse kohta ning näiteid keele- ja demokraatia tähtsuse kohta. Tekst kombineerib emotsionaalseid rõhuvaid momente ja tugevat järelhõlmatut argumentatsiooni.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned toimusid 7. veebruaril 2024 samal plenaaristungil, keskendudes kõrgkoolide rahastamise küsimustele. Viidatakse Riigikontrolli raportile ja ülikoolide esitatud muredele; esinemaidena tõstatatakse teemad regulaarselt ja jäigalt, näidates jätkuvat diskussiooni sama teema raames.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
EKRE eelnõu kohta esitatakse kõrvutav kriitika: see on liigsetelt piirangutelt radikaalne ning ei ole praktiline. Kriitika põhineb peamiselt poliitilisel ja meetmelisel tasandil (kvoodid ingliskeelsetele õppekavadele), mitte isiklike väidete põhjal. Intensiivsus on tugev ning kompromiss ei ole välistatud ainult osade teemade puhul.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Rõhutatakse vajadust laiapõhjalisele konsensusele ja koostööle, mainitakse erakondade vahelist kokkulepet kui soovitavat tasandit. On valmis arutama ja kompromisse leidma, kuid seisab kindlalt põhiliste eesmärkide (rahastus, eestikeelne õpe) ees.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Riiklik ja riigitasandi fookus; mainitakse Eesti laiemat kõrgharidussüsteemi ning viiteid suurtele institutsioonidele nagu Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool. Ei keskendu konkreetsetele piirkondadele kohaliku tasandi esindusena.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Rõhutatakse haridusse tehtava riikliku raha toimimist majanduse kasvatamisel ning tasub investeerimise kasulikkust: investeering kõrgharidusse toob tagasi majandusse 4 eurot iga investeeritud euro kohta; soovitakse vähemalt 1,5% SKPst kõrgkoolide rahastamiseks. Otseselt vastuoluline on alarahastamise mõju majandusele ja rahastamissüsteemi kestlikkus.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keeleline ja kultuuriline identiteet ning demokraatia tugevdamine on olulised sotsiaalsed teemad; rõhutatakse eestikeelse arengute eelisarumist ning keele arengu sõltuvust akadeemilisest sfäärist. Pole käsitletud teisi sotsiaalseid küsimusi (nt abort, LGBTQ+, pelgamine) esitatud tekstist.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõrgkoolide rahastuse ja keelepoliitika seadusandluse raamid; rõhutatakse vajadust välja töötada jätkusuutlik finantsmudel ning tagada rahastus vähemalt 1,5% SKP-st. Viidatakse Riigikontrolli raportile kui alusandmetele ning rõhutatakse eelnõude ja rahastamismudeliga seotud parlamendi arutelu olulisust.
2 Analüüsitud kõnesid