Päevakorra profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Ülevaade "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030" täitmise kohta 2022. aastal
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõige märkimisväärsem on rõhutada õigusloome läbipaistvust, kaasatust ja põhiseaduspärasuse ning mõjuanalüüsi tähtsust. On tugeva, kuid mitte poliitiliselt detailne positsioon kriitika suunas kiirendatud eelnõude vastu ning rõhutab, et seadused peavad kandma põhjendust ning riigi sekkumise vajalikkust. Tõstab esile valdkonnas toimiva kontrolli ja mõjuenamuse tagamise kui keskset eesmärki, ning näitab, et see on tema jaoks peamiselt hindamise ja õigusloome tava arendamise küsimus, mitte pelgalt poliitiline programmil rinde.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab selget teadmistebaasi õigusloomeprotsessist: väljatöötamiskavatsus, mõjuanalüüs ja põhiseaduspärasuse kontroll on põhielemendid, mida ta peab seadustes kaasama. Viitab ekspertide (Carri Ginter, Allar Jõks) seisukohtadele ning Euroopa Liidu direktiivide ülevõtmise valdkonna keerukusele, millest puudub analüüs (sobivus riiki). Võrdleb olukorda COVIDi ja sõjakriisi kõrval, rõhutades, et erakorralised otsused ei vabanda põhiseaduslikkuse ja mõjuanalüüsi puudumist.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne on vormilt ametlik ja argumenteeriv, kasutab selgete küsimuste kaudu retoorikat ning viiteid autoriteetidele. Kasutab allikaid ning Lennart Meri näidet, et illustreerida pikaajalise mõju tähtsust; stiil on veenvalt teadmistepõhine, mitte puhtalt emotsionaalne. Fookus on probleemide selgesõnalisel sõnastamisel ja lahenduste väljatöötamisel, mitte drivkõnelisel kiirgusel.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõne on jagatud mitmeks osaks sama päeva jooksul (2024-01-24), viidates aktiivsele osavõtule õigusloomearuteludesse ja Riigikogu töösse. Kõne viitab järjestikusele esinemisele õiguskomisjonis ning püsivale tähelepanule riigikohtuliku läbivaatuse ja kooskõlastuste valdkonnas. Korduv pöördumine ja lüüriline tagasipöördumine (Aitäh!) näitavad kindlat, regulaarset osalemise mustrit suurtes debattides õigusloome tavade teemal.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
On tugevalt opositsiooniline küll, kritiseerides valitsuse ja koalitsiooni kiirendatud eelnõusid ning puudulikku väljatöötamiskavatsust ja mõjuanalüüsi. Õhutab, et kiirendused ei ole õigustus, ning et iga eelnõu peab vastama põhiseaduspärasuse kontrollile, mitte jääma “järjekordse otsuse” tasandile. Tõstab esile vajaduse pidurit tõmmata ning riigikogul ja valitsusel vastutada rahvuslike õiguste ja õigusloome kvaliteedi eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Toob esile koostööprintsiibi: kaasav, nähtav ja kodanikel võrdne õigus kaasa rääkida peab olema väljatöötamiskavatsuse lahutamatu osa. Samas on ta valmis koostööd piirama, kui eelnõud ei vasta nende nõuetele (mitte kooskõlas väljatöötamiskavatsuse ja mõjuanalüüsiga). Nõuab bürokraatlike standardite ranget järgimist ning rõhutab, et koostöö peab toimuma ausa ja läbipaistva dialoogina valitsuse, Riigikogu ja kodanike vahel.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Riigiga ja ülemaailmse õigussüsteemi kontekstiga keskne, riiklik tähelepanu. Puudub piirkondlik või kohalike tööstuste rõhutamine; rõhk on üldisel, rahvusriigi tasemel õigusloomeprotsessil ja Euroopa Liidu õigusaktidega kohanemisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduspoliitikat puudutavad konkreetsed positsioonid on piiratud; tekst rõhutab, et maksutõusude põhjendused ei saa kuidagi õigustada kiirmenetlust. Seaduste majanduslikul mõjul rõhutatakse vajadust põhiseaduspärasuse ja mõjuanalüüsi kaudu hindamist, mitte lühinägelikku kulukontrolli. Ei esitle sügavamat jaotust ettevõtete vs töölised või laiemat maksu- ja reguleerimisstrateegiat.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Rõhutab põhiõiguste austamist ja kaasavat osalemist; viitab abieluvõrdsuse küsimusele kui näitele, kuidas kiirkorras tehtud sekkumised võivad rikkuda hea õigusloome tava. Keskendub sotsiaalsetele õigustele ja teavitamise ning arutelu tähtsusele, rõhutades, et seadused peaksid suurendama inimeste vabadusi, mitte piirama õigusi. Puudub sügav isiklik seisukoht konkreetsete sotsiaalsete küsimuste osas.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Põhistrendina keskendub õigusloome tavade reformimisele: väljatöötamiskavatsuse ning mõjuanalüüsi kohustus, põhiseaduspärasuse kontroll ja kooskõlastussüsteemi tugevdamine Riigikogus ja valitsuses. Näitab, et edasiviideks peab olema läbipaistev ja kaasav protsess, ning soovib, et eelnõud ei läbiks kiirkorras ilma nende meetmeteta. Väidab, et iga seadus peaks läbima põhjaliku analüüsi ning arvestama pikaajalise mõju ja õigusriigi põhimõtetega.
3 Analüüsitud kõnesid