Päevakorra profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Peamine seisukoht on, et Riigikogu peab moodustama erilise uurimiskomisjoni Nordica tegevuse lõpetamisega seotud asjaolude selgitamiseks; eesmärk on suurendada vastutust ja läbipaistvust maksumaksja huvide kaitseks. Ta on kriitiline Michali, KredExi ja Kliimaministeeriumi tegevuse suhtes ning rõhutab, et korruptsioonivastane kontroll ning tõendite avalikustamine on hädavajalik. Tõstetud on seisukoht, et olemasolevad vastuväited ja varjatud otsused tuleb päevavalgele tuua ning komisjon peaks pakkuma prokuratuurile abi ja edasisi samme.

Speaker tegeleb üksikasjulise Nordica juhtumiga: kirjeldab 2023–2024 Nordica pankroti äärel olemist, 1 140 000 euro suurust kuuekuulist Knighthood Globali lepingut (190 000 eurot kuus), 1,5 miljoni euro suurust laenu KredExilt 2024. aasta aprillis ning juhtide ja nõukogu liikmete rolli ning nende suurte juhtimistasude maksmist. Nimetatakse ka kontakti ja tausta välisriikidest (Italia, Malta) ning Nõukogu liikme Camiel Eurlingsi seost ettevõttega, mis süvendab küsimust kokkupuudetest. Samuti viidatakse erikomisjonide uurimistegevusele ja dokumentide puudumisele, mis süvendab ekspertgrupi seisukohta läbipaistvuse vajadusest.

Kõne on tavaliselt combative ja süüdistav, kasutades konkreetseid andmeid ja lugupeetud näiteid; tihti esitab retoorilisi küsimusi ("kas…), et rõhutada eetilisi ja juriidilisi mure­küsimusi. Teksti iseloomustab emotsionaalne sõidutund ning detailide throughline, mis aitab lugejal näha süüdlastena kindlaid isikuid ja institutsioone. Kaitse- või kriitika toon on terav ning autori perekondlikult/etiliselt motiveeritud, samas püütakse tundlikke andmeid esile tõsta mõistlikult ja faktipõhiselt.

Mainitakse püsivaid tegevusi ja pikendatud töötlusi vahel: kõned on osa ühte Riigikogu istungist (54 OE esimene lugupeetud lugemine), kus autor rõhutab, et oodatakse dokumentide vastuseid alates novembrist ning on esitanud materjalid prokuratuurile. Korduvalt viidatakse erikomisjonide töös toimuvale ja vajadusele kontrollida lepingute ning juhtimisasutuste otsuste kujunemist; rõhutatakse pidevat jälgimist ja uute tõendite kogumist.

Oponente kritiseeritakse tugevalt: peamised kroonitud vastased on Michal ja tema koalitsioonikaaslased (Reformierakond), KredEx ning Kliimaministeerium; samuti süüdistatakse koalitsiooni tahtlikes mehhanismides nende projektide jätkamises. Kirjeldatakse nende otsuste eesmärgiks olla huvigrupid ning mitte rahastajate ja maksumaksjate huve kaitsvad; toon on väga jõuline ning kompromissi võimalus on piiratud või puudub. Teosed näitavad, et opositsioon on agressiivselt kriitiline ning nõuab avalikku uurimist ja vastupidavust koalitsioonide tegevusele.

Koostöö stiil on peamiselt adversatiivne ja kontrolli keskne; kuigi mainitakse, et dokumente ja tõendeid jagatakse prokuratuuriga ning erikomisjonide tööd on järgitakse, puudub märkimisväärne märkimisväärne koostöö koalitsiooniga. Tekst näitab, et koostöö toimus peamiselt institutsioonilise vastutuse ja õiguslike kanalite kaudu (prokuratuur, erikomisjonid), mitte poliitilises osas mitmepoolse konsensusena. Siiski märgitakse mõningaid viiteid varasemale või potentsiaalsele koostööle riigi tasandi otsustes, kuid see jääb peamiselt kriitilise kontekstiga.

Fookus on peamiselt riiklikul tasemel ning keskne on Eesti avalik haldus ja riiklikud institutsioonid (Kliimaministeerium, Stenbocki maja, KredEx). Rahvusvahelised seosed mainitakse kontekstuaalselt (Camiel Eurlingsi taust), kuid tõuke ja tähelepanu keskmes on Eesti riigi rahastusküsimused ja corporate governance. Seetõttu on regioonal fokuseerituses peamiselt riiklik ja administratiivne kontekst.

Majanduslikult on seisukoht kriitiline seoses riigi raha ohjamise ja päästeoperatsioonidega: rõhutatakse, et Nordicat hoiti kunstlikult elus maksumaksja kulul ja 1,5 miljoni euro suuruse lisalaenu ning 1,14 miljoni euro suuruse konsultatsioonilepingu abil tekitati suur kahju avalikkusele. Vastandatakse läbipaistvat ja vastutustundlikku rahastust ning rõhutatakse, et maksumaksja huud tuleb kaitsta ja kulusid tuleb kontrollida; kriitika on suunatud riiklikule toetusmoli ja koostöö puudumisega seotud otsustele.

Not enough data

Legislatiivne fookus keskendub Riigikogu uurimiskomisjoni moodustamisele Nordica asjade uurimiseks ning vajadusele kasutada erikomisjonide ja sund-loodude abil kaasatud menetlusi juhatuse ja nõukogu liikmete vastutusele võtmiseks. Mainitakse dokumentide kättesaadavuse probleemi ja parlamentaarsete menetluste (nt sundtoomine) võimalust ning selle kaudu prokuratuuriga koostöö tugevdamist. Peamine eesmärk on parlamentaarne järelevalve ja juhtimisasutuste vastutuse suurendamine.