Päevakorra profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (670 SE) kolmas lugemine
2025-10-08
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud inimeste põhiõiguste ja vabaduste kaitsmisele ning riikliku jälgimise vastu. Kõneleja vastustab kindlalt numbrituvastuskaamerate seadustamist (670 SE), nähes selles osa laiemast valitsuse püüdlusest ühiskonda kontrollida ja superandmebaase luua. Positsioon on väärtuspõhine, rõhutades demokraatliku debati puudumist ja valitsuse ebausaldusväärsust. Keskerakond hääletab eelnõu vastu, kuna see on vaid üks samm jälgimisühiskonna loomisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust andmekaitse ja politseiseaduse muudatuste osas, viidates PPA sisekontrolli tulemustele ja tehnilistele detailidele (näiteks nägude hägustamise võimatus). Rõhutatakse statistika ja proportsionaalsuse puudumist, nõudes andmeid kaamerate tegeliku kuritegude avastamise efektiivsuse kohta. Samuti viidatakse teiste riikide seadusandlusele andmekaitse täpsuse osas ja tippjuristide kriitikale eelnõu suhtes.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja murelik, keskendudes valitsuse ja Siseministeeriumi kavatsuste paljastamisele ning süüdistades neid manipuleerimises ja eksitamises. Kasutatakse nii loogilisi argumente (viited seaduseelnõu sõnastuse laiusele, statistika nõudmine) kui ka emotsionaalset laengut (valitsuse valetamine, oht karistada inimesi mõtete eest). Toon on võitluslik ja rõhutab vajadust pidada laiapõhjalist demokraatlikku debatti.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed näitavad aktiivsust Riigikogu saalis seaduseelnõu 670 SE kolmandal lugemisel, kus esitati tugev vastuseis. Kõneleja viitab laiemale tegevusele, märkides, et sarnaseid algatusi, mis piiravad põhiõigusi, on Siseministeeriumist tulnud viimase poole aasta jooksul järjest.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Siseministeerium ja valitsus, keda süüdistatakse inimeste jälgimise süsteemide käivitamises, seadustamises ning rahvale valetamise eest. Eraldi kritiseeritakse Eesti 200 erakonda ja nende ministrit, tuues esile nende madala usalduse rahva seas ja valimispettuse süüdistused. Kriitika on intensiivne ja puudutab nii poliitikat (jälgimine) kui ka protseduurilisi vigu (statistika peitmine).
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Ei ole piisavalt andmeid.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil, käsitledes Siseministeeriumi haldusalas valmivaid seaduseelnõusid ja nende mõju kogu ühiskonnale. Regionaalne fookus puudub.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated ilmnevad kaudselt kriitikana Maksu- ja Tolliameti pideva püüdluse vastu saada ligipääs inimeste isiklikele andmetele, nagu pangakontod ja kaamerate andmed. See viitab vastuseisule riikliku finantsjälgimise laiendamisele ja andmete kogumisele maksuametnike poolt.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsete teemade keskmes on kodanikuvabaduste ja põhiõiguste kaitsmine, vastandudes tugevalt riiklikule jälgimisele ja kontrollile. Kõneleja kritiseerib katseid piirata meeleavaldusi ja karistada inimesi nende mõtete eest, rõhutades demokraatlike väärtuste debati vajadust ja seades tsiviilvabadused julgeoleku kaalutlustest ettepoole.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Siseministeeriumi algatatud eelnõude vastustamisel, eriti numbrituvastuskaamerate seadustamise (670 SE) ja superandmebaasi osas. Kõneleja on kriitiline algatuste suhtes, mis piiravad põhiõigusi ja mida püütakse läbi suruda ilma piisava analüüsi ja debattita, tegutsedes peamiselt valitsuse eelnõude vastasena.
4 Analüüsitud kõnesid