Päevakorra profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (520 SE) esimene lugemine
2025-01-16
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Põhiline seisukoht on eelarve läbipaistvuse ja kontrolli parandamine läbi baasseaduse muutmise ning kulu- ja tuluread ning seletuskirja sidumise tugevdamise. On tugeva kriitilise tooniga osutanud, et tänane eelarve on declutteringi ja delegeerimisega vastuolus põhiseaduse nõuetega ning seetõttu on vaja seadusandlikku muutust. Näitab püüdlust teha koostööd koalitsiooni ja opositsiooni vahel ning viib näiteid, et reformid on langevad ja rahandusministeeriumi praktika on puudulik, ning rõhutab pragmaatilist, süsteemiparanduslikku lähenemist.
13 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Ekspertteadmised hõlmavad riigieelarve struktuuri ja protsesse: seletuskirja ja seaduse vahelist lahendust, eelarveklassifikaatorit ning kulureade detailide avalikustamist; toob esile Rail Balticu näiteid ja ministeeriumide kärbete kirjelduse vigasid selle näitena. Mainib õiguskantslerit, Riigikontrollorit ja vajadust rahandusministeeriumi ja kontrolli erikomisjonide käsitlemise osas; kõneleb konkreetsest vajadusest tulude ja kulude baasseaduse eraldi liigenduse juriidilise toe alusel.
13 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Rhetorically on sõnavõtt väga kriitiline, emotsionaalne ja narratiivne; kasutab tugevaid näiteid ning küsimusi ("kas te teete nalja?") ning visuaalseid pilte (Rail Balticu numbrite variandid). Samas on toon ka konstruktiivne ja koostöövalmis, rõhutades vajadust arutada ja leida kompromisse kahe lugemise vahel. Tekst sisaldab piitsutavat irooniat ning faktidele tuginevat argumentatsiooni, kuid säilitab ametliku ja põhiseadusliku keele.
13 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tekstis on korduv esinemine esimese lugemise kontekstis, selgelt märgitud ajakava: 10–14 päeva muudatusettepanekute esitamiseks, teine lugemine ja kolmas lugemine; rõhutatakse eelnevat arutelu ja komisjonide kuulamist ning võimalust teha koostööl põhinevaid muudatusettepanekuid. Viitab ka varasematele aruteludele ja algatustele ning uue aasta eelarve koostamise kavale.
13 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised kriitikud on valitsus ja rahandusministeerium: süüdistatakse läbipaistvuse puudumist, numbrite ebastabiilsust ja halba planeerimist (nt 294 vs 11. variant Rail Balticu rahastus). Sõnavõtt on tihedalt kriitiline, kuid sisaldab ka valmisolekut koostööks; opositsioonikaanonis püütakse suruda eelnõu teisele lugemisele ja parimate muudatusettepanekute vastuvõtmisele.
13 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esindab koostöö- ja kompromissile suunatud stiili: rõhutab, et koalitsioon ja opositsioon võiksid üheskoos teha muudatusettepanekuid ja viia eelnõu teisele lugemisele, ning viitab vajadusele kuulata komisjonide ja huvigruppide tähelepanekuid. Samas näitab valmisolekut kuulata ja kaasata ning rõhutab koalitsioonilepingus lubatud eesmärke.
13 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalseks tähelepanuks esiletõstetud Tallinn ja selle piirkonnad: Tallinna Haigla rajamine, Kopli päästekomando sulgemine, Põhja-Tallinna elanike huvi ning omavalitsuste toetus (nt koolide ja lasteaedade seadmete soetamine). Need näited annavad selge kontakti kohaliku tasandi teenuste ja planeerimise kvaliteedile.
13 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduspoliitiline kuvand keskendub eelarve läbipaistvusele ning kulu- ja tulude selgest jaotamisest; kriitika on peamiselt protseduuriline, mitte pakutud uusi maksumuudatusi; rõhutatakse vajadust kontrolli ja efektiivsuse kasvu üle. Hukkuuhetkel on tähelepanu eelarve struktuurile, mitte pelgalt kulude kärpimisele; eelarveohtudena esile kerkivad valiidsed näited ning ministeeriumide eelarvehaldussüsteemi korrastamine.
13 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Rõhutab sotsiaalseid teenuseid (koolipsühholoogia, ennetusprogrammid suitsiidide ja sõltuvuste puhul, pensionäride toetus, tervishoiuteenused, retseptiravimite hinnad) ja nende rahastamise kriitilist olulisust; eelarve kärpimine nendest valdkondadest tõstatab emotsionaalseid ja eetilisi küsimusi ning nähakse seda kui inimeste tervise ja heaolu kahjustamist. Nimetatakse koolide tehnika soetust ning vanema hooldust puudutavaid toetusotsuseid kui näiteid, kus kärped on ühiskondlikult olulised.
13 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seaduslik prioriteet on Riigieelarve seaduse muudatus (baasseadus), mille eesmärk on kulu- ja tuluread ning seletuskirja sidumine ning eelarve läbipaistvus. Sõnavõtt rõhutab esimese lugemise hetkel tehtavaid muudatusettepanekuid ja teise lugemise ajal koostöövõimalusi; eesmärk on, et 2026. aasta eelarve vastaks uutele põhimõtetele ja oleks läbipaistvam. Lisaks rõhutatakse, et see on esmane samm ja et teised parlamendi et al. järgivad balanssi ja läbipaistvust.
13 Analüüsitud kõnesid