Päevakorra profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Tallinna Haigla kaasfinantseerimise eelnõu esmane eesmärk on esmajärjekorras rahastuse saavutamine riigi ja linna koostöös; pooldab tugevalt tervishoiuinfrastruktuuri moderniseerimist ning regionaalse võimekuse suurendamist. Esineja kritiseerib Reformierakonna poliitikat ning väidab, et 2022. aasta EU-raha eemaldamine kahjustas riigi tervishoiusüsteemi; rõhutab, et projekt ei ole pelgalt Tallinna jaoks, vaid riigi tervishoiu ja kriisivõimekuse küsimus. Keskendub paindlikkusele ja koostööle koalitsiooniga; rõhutab, et eesmärk on liiduda osapooled ja liikuda esmase sammuna esimese lugemise kaudu, mitte jääda pikkade plaanide taha.

Esineja demonstreerib tugevat teadmistepagasit tervishoiuinfrastruktuurist ja riigi/linna rahastamisest, viidates 280 miljoni euro suurusele EU-toetusele (2021), 300 miljonile eurole riigieelarvesse tagasituleku võimalusele ja 550 miljonile eurole Tallinna kaaspanusele; mainitakse piirkondliku levialaga haiglapiirkonda (kuni 600 000 elanikku) ning haiglakoormuse ja nakkuskontrolli vajalikkust, kusjuures viidatakse ka maa-alustele korrustele ja civil defence perspektiivile.

Töötleb jutuviisi, mis on emotsionaalne ja samal ajal faktipõhine; kasutab tugevasti isikliku vastutuse ja süüdistuste tooniga tähelepanu juhtimist (nt poliitilise ärapanemise süüdistused Reformierakonna suunas). Kombinatsioon formaalsest, argumenteerivast kõnest ja võimendatud eetilisest emotsioonist; esitab ajaloojoone ning kriitikulikku retsepti, mis püüab mobiliseerida avalikku arvamust.

Korduvad avalikud kõned sama teema raames sama päeva jooksul; viitab komisjonikõnelustele, fraktsioonide kohtumistele ja hääletusele; rõhutab esimest lugemist ja vajadust jõuda järgmise eelarve raames edasiliikumisele; näitab pidevat parlamenditöö osalust ja koostöövõimaluste otsimist. Tekst sisaldab mitmeid reflektsioone varasematele arengutele 2019–2022 ning järjekindlat tööd projekti elluviimise nimel.

Põhirivaaliks on Reformierakond, keda süüdistatakse 2022. aasta otsustes ja rahastuse politiseerimises; esineja kasutab tihti tugevat kriitikat ja süüdistusi poliitilise tasandil, rõhutades, et vastupidi koalitsioonile on oluline rahastuse jätkuv ja järjepidev liit ning riigi ja linna koostöö. Kinnitades, et opositsioon (keskne roll sotsiaaldemokraadidest) peaks eelnõu toetamisega kaasa tulema, kuid samas näitab ka patuotsingut ja sümboolset vastuseisu poliitilisele sellest, mis takistab projekti. Intensiivsus on kõrge ning kompromissi otsimist rõhutatakse, kuid kriitikanetid jäävad tugevalt esile.

Keskendub tihedale koostööle Tallinna linnavalitsuse, sotsiaaldemokraatide, terviseministri Riina Sikutiga ning Tallinna Haigla nõukogu liikmete ja valitsusega; rõhutab vajadust hiljem ent otsuste ja tingimuste üle läbi rääkida ning paindlikkust äsja esitatud eelnõu raames. Moodustab või mainib toetusrühmi (Tallinna Haigla toetusgrupp) ja ekspertrühmi; näitab valmisolekut konsensuse leidmiseks ning mitmesuguste osapoolte kaasamiseks.

Fookus on peamiselt Tallinnal ja selle teeninduspiirkonnal (Harjumaa ja laiem põhja-eesti piirkondade haavatavus ning kriisivõimekus); rõhutatakse Tallinna Haigla regionaalse laiendatuse mõju kogu Eesti tervishoiule ning koostoimet erinevate maakondade (Harjumaa, Lääne-, Saare-, Hiiumaa, Raplamaa, Ida-/Lääne-Viru) kohta. Tutvustatakse projekti kui riigilasemel strateegiat, millel on laiem mõju, kuid mille kasu on esiplaanis Tallinna ja selle kõrval olevate maakondade jaoks.

Ekonomiline argument keskendub investeeringu majanduslikule kasule: riiklike maksude tagasituleku hinnang (300 mln euro) ja Tallinna osakaalu (550 mln) ning lisandväärtus majandusele kursitakse kui investeeringu tulemust; rõhutatakse, et kaasaegne haiglalinnak tõstab kättesaadavust ja töötingimusi, mis võib vähendada personali väljarännet ning stimuleerida majandust (riigieelarve tulu, töökohtade säilitamine ja uute tehnoloogiate kasutuselevõtt). Hinnatakse Euroopa vahendite mõju ning otsuste poliitilise tausta ja läbipaistvuse osas kriitikat, kuid üldine jutt on investeering kui kasvupotentsiaal.

Kõne keskmes on tervishoiuteenuste kättesaadavus ja kvaliteet, patsientide ning meditsiinitöötajate heaolu ning personal poolt motivatsiooni ning tingimuste parandamine; rõhutatakse elanikkonna vananemisega seotud koormuse suurendamist ja haiglate uuendamise vajadust (nt nakkuskontroll, haiglavoodeid, kriisiolukorrad). Väga välistatud pole ka elanikkonna kaitse (maa-alused korrused) ning noorte järelkasvu hoidmine, kvalifitseeritud spetsialistide Eestisse meelitamine.

Põhieesmärk on Riigikogu 498 OE eelnõu esimene lugemine Tallinna Haigla kaasfinantseerimise vahendite eraldamiseks; rõhutatakse, et tegemist ei ole seaduseelnõuga, vaid otsuse eelnõuga, mis suurendab valitsuse ja linnavalitsuse paindlikkust ning võimaldab edasisi läbirääkimisi; esineja rõhutab vajadust koalitsioonide ja opositsiooni koostööks ning suurendada toetamist riigi eelarve vahenditele ning arutatu võib minna järgmise eelarve raames edasi; mainitakse vajadust saada Riigikogu enamus hääli.