Päevakorra profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart
Riigikohtu esimehe Villu Kõve ülevaade kohtukorraldusest
2024-06-12
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Peamise probleemina rõhutatakse seaduste kvaliteeti ja põhiseaduspärasust ning soov hoida riigitegevus inimestele mõjusamana. Positsioon on tugevalt reformiv ja regulatsioonide vähendamise suunas, keskendudes kohtu koormuse vähendamisele ning ettevaatavale, kaasavale seadusloomele. Parteiülese platvormi kohta jääb vihjeks rohkem üldine poliitiline kriitika olukorra toimimise parandamise nimel, mitte konkreetse parteilise plaani väljatoomine.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Rõhutatakse põhiseaduslikkuse järelevalvet, õigusloomeprotsessi kvaliteeti, Euroopa Liidu õigusaktide integreerimise keerukust ja ülereguleerimise riske. Viidatakse konkreetsetele näitajatele (11 põhiseaduslikkuse menetlust, 22 usaldushääletust) ning vajadusele kaasata eksperte ja huvirühmi. Demonstratiivne kompetents usaldusväärse seadusloomes vajaliku kontrolli ja mõistliku koormuse tagamisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõne stiil on ametlik, lootusrikas ja kriitiline, kuid konstruktiivne. Kõneldes kasutatakse emotsionaalseid pöördumisi, ajaloolisi näiteid (Lennart Meri), küsimusi kuulajatele ja faktipõhist argumentatsiooni; rõhk on kaasavast ja arutlevast lähenemisest, mitte propagandistlikul võitlusekõnel.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esitatud kolm kõnet sama istungi jooksul (2024-06-12), keskendudes õigusloome ja kohtukulude teemale. Terviktekstis märgitakse vajadust täiendava ajakulu, arutelude ja muudatuste kaasamise järele, viidatakse eelnevale debatile õigusloome poliitikas ning eesmärgiks on tähelepanu juhtimine seadusloomes toimuvale.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitiline seisukoht olemasoleva seadusloomese vedenõu suhtes: kritiseeritakse opositsiooni huvirühmade ja sisuliste muudatusettepanekute vaigistamist hääletuste ajal ning üldist kokkukeetmist. Esiletundmuseks on etteheide küllastunud menetluste koorma ja alalhoiuslike piirangute suhtes; opositsioonile suunatud ärmati või koostöö puudumine ei ole vastuoluline isik või partei, vaid parlamendi protseduuride kriitika.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Soovib kaasavat koostööd: rõhutatakse huvirühmade esindamist ja kaasamist õigusloome protsessi ning vajadust leida lahendusi koos teiste fraktsioonide ja institutsioonidega. Esitatakse konsensuse ja kompromissi potentsiaali ning tähtsust koostöö kaudu paremate seaduste kirjutamiseks, sealhulgas presidendi rolli arvestamine õigusloome kontekstis.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõne keskendub peamiselt riiklikule tasandile ja õigusloome üldisele korra küsimustele ning selle mõjule kohalikele omavalitsustele. Eriusel mainitakse kohalike omavalitsuste halduskoormuse lisandumist, kuid.regionaalseid edulugusid või sihtpiirkondi ei keskenduta.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduse kontekstis keskendutakse koormuste vähendamisele ja ülereguleerimise vältimisele, mis koormavad ettevõtjaid ja kodanikke. Kõne rõhutab vajadust, et seadused ei lisaks kulukaid administratiivseid kohustusi ning märgib automaksu eelnõu kui ühisvaldkonna menetluse esemest, millele järgnevad kriitikad puuduliku põhiseaduspärasuse kontrolli osas. Eelistatakse säästvat ja sihipärast reguleerimist,mis on kooskõlas inimeste eluga.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Toodakse välja sotsiaalselt olulised teemad nagu puuetega inimesed, suuremad pered, vähem kindlustatud isikud ja huvirühmade esindus. Ta rõhutab, et seadused peaksid parandama inimeste elukvaliteeti ja tagama võrdsed õigused õigusloomes. Soovitatud on kaasavus ja õiguste kaitse ning tasakaalustatud arutelu, mitte ühepoolne otsustamine.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Legislatīvi fookus keskendub põhiseaduspärasuse kontrolli tugevdamisele, õigusloome läbipaistvuse ja kaasatuse suurendamisele ning ülereguleerimise vähendamisele. Esiplaanil on eelnõude kriitiline hindamine, usaldushääletuste arvu ja teiste meede, mille abil parandada seaduste kirjapanekut ja nende pikaajalist mõju ühiskonnale. Mainitakse automaksu, vilepuhujaseaduse ja vaenukõne-eelnõu menetlusi ning rõhutatakse koostööd ja kontrolli kõigi osapoolte kaasamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid