Päevakorra profiil: Anastassia Kovalenko-Kõlvart

Keskerakonna esindaja on riigilõivude suurendamise suhtes tugevalt vastuhulkne; rõhutab, et 250 eurot on ebaproportsionaalne ja ei vaste seaduse põhimõttele, mille kohaselt riigilõiv katab toiminguga kaasnevad kulud ning ei tohi muutuda täiendavaks tuluallikaks. Seisukoht on selgelt avaliku huvi, ligipääsetavuse ja õigluseni orienteeritud ning ta kavatseb kaitsta haavatavate gruppide—alanealiste, pensionäride ja puuetega inimeste—huve ning boikoteerida eelnõu praegust maksekihti. Varasemad arvamused näivad rõhutavat majanduskasvu ja teenuste kättesaadavuse tagamist ning esindaja pakub prioriteete nägemust, mis on policy- ja väärtuspõhine ning kriitiline valitsuse maksupoliitika suhtes.

Esineja näitab teadmisi riigilõivuseaduse põhimõtetest (tulu tuleb katta kulud, samaaegselt ei tohi riigilõiv olla põhieelarve allikas) ning toob näiteid: kiirkorras dokumendi hind (45→250 eurot), pass ja ID-kaart, ning alaealiste/pensionäride või puudega inimeste toimingute hinnatõus. Vajab tugireferentsi Riigikohtu ja seaduse seletuskirjade tõlgendusest, et rõhutada avaliku huvi kaalutlustega võimalikku madalamat tasu. Samuti toob ta välja digitaalsete teenuste ja digitaliseerimise kulusid ning tõstatab küsimuse nende mõju kogumaksumusele.

Polemiline ja emotsionaalselt laetud toon, kasutab tugevaid väiteid (“ebakompetentsuse maks”, “karistamine viletsa majanduspoliitika eest”). Kõnes esinev kasutab arvulisi näiteid ja isiklikke lugusid (näiteks lapse ID-krahk eksamite jaoks), ning seab küsimusi publiku ees (“miks…?”). Teksti korraldatud, kuid emotsionaalne ja kriitiline; segab faktipõhist argumentatsiooni ja eetilisi/moraalseid kaalutlusi.

Kõneviis on erakondlikult aktiivne ja pidev; märkis, et Keskerakonna fraktsioon esitas 22 sisulist muudatusettepanekut ning ta kaitses neid komisjonis. Mainib, et mitmed muudatused ei saanud toetust, kuid samas tõstab esile teisi kaalutlusi (nt jahimeeste jaoks soodustused). Viitab erinevatele istungitele ja vajadusele anda ajutine vaheaeg (10-minutiline).

Kesk on tugevalt opositsioonis eelnõu suhtes ning kriitiline valitsuse maksu- ja riigilõivupoliitika vastu. Kritik on suunatud eelarve täitmise argumendi ja “riigilõivude mitmetasandilise tõstmise” vastu ning rõhutatakse proportsionaalsuse ja avaliku huvi kaalutlust. Erinevaid põhimõtteid ning prioriteete koalitsiooni vastu jääb rõhutama, et haavatavate gruppide huve ei tohi kahjustada.

Näitab valmisolekut koostööks: mainib, et fraktsioon esitas 22 muudatusettepanekut ja ta kaitses neid komisjonis, kuigi enamik ei saanud koalitsiooni poolt toetamist. Tõstab siiski üles koalitsiooniga paralleelselt arutluse ja kompromissi võimaluse, kuid näitab peamiselt iseseisvat ja kriitilist rolli. Ühiskondlike ja tehniliste küsimuste lahendamisel püüab näidata kaasavamat lähtekohta.

Not enough data

Majanduse seisukohalt on riigilõivude suurendamise vastu ning rõhutab, et riigilõivud peavad katma ainult kaetud toimingute kulud ja mitte looma lisatulu. Väidab, et 250 euro suurune kiirkorras riigilõiv on koormav ja eelarve täitmise nimel tehtud maksukaubandus ei vasta majanduslikule mõistusele. Kritiseerib digitaalse süsteemi kulutuste kasvu ning märgib, et kulud võivad olla suuremad, kui kasu.

Keskerakonna fraktsioon kritiseeris riigilõivude suurendamist ning rõhutas, et passi ja ID-kaardi kiirkorras tegemise riigilõiv ei tohi olla ebaadekvaatne – eelnõu poolt kavandatud 250 euro suurune maks ületas varasemat 45 eurot. Nad esitasid 22 sisulist muudatusettepanekut, kuid laiemalt sooviti hoida makseid madalamal tasemel ja ei toetanud üldiseid suurendusi, sealhulgas alaealiste, pensionäride ja puuetega inimeste jaoks. Arutelu keskmes oli avalik huvi ja teenuste kättesaadavus: digiteerimise lubadused ei tohi suurendada kodanike koormust ning riigilõivud ei tohi olla eelarve täitmise tööriist, vaid proportsionaalselt põhjendatud.

Eelnõu on selgelt keskendunud riigilõivuseaduse muutmisele ja sellega seonduvate seaduste muutmisele (417 SE) teise lugemise arutelule. Toob esile, et on esitatud 22 muudatusettepanekut ja ta tegutseb nende kaitsmise nimel komisjonis; rõhutab riigilõivude proportsionaalsust, ning viitab vajadusele arutleda eelarve ja avaliku huvi kaalutlustel. Näitab soovi muuta eelnõu kompromissilisemaks ning kaitsta haavatavate gruppide huve.