Päevakorra profiil: Anti Allas
Regionaal- ja põllumajandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-09-24
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja on sotsiaaldemokraat, kes keskendub tugevalt maaelu, põllumajanduse ja regionaalse tasakaalu probleemidele. Ta kritiseerib valitsust aeglase kriisireageerimise ja konkreetsete tegevusplaanide puudumise eest, nõudes kiiret riigipoolset sekkumist seakasvatuse kriisi lahendamiseks. Poliitiline fookus on selgelt tulemuspõhine, rõhutades toidujulgeoleku ja kohalike elanike toimetuleku tagamist. Ta toetab eesmärki saavutada 80% isevarustatuse tase olulistes toidugruppides.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust põllumajanduskriiside haldamise ja seakasvatuse valdkonnas, tuues välja detailsed lahendused (nt palgatoetused, karja taastootmise toetamine, valmistoodangu kompenseerimine). Ta on kursis regionaalpoliitika finantsmehhanismidega, viidates Arenguseire Keskuse uuringutele ja omavalitsuste tulubaasi kiirele erinevusele. Samuti rõhutab ta vajadust lahendada kapitali kättesaadavuse probleem ja kiire interneti puudumine maal.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on valdavalt kriitiline ja tungiv, rõhutades vajadust kiirete sekkumiste järele, eriti seoses seakatku ja kehvade ilmastikutingimustega. Kuigi alustatakse ministri sõnade kiitmisega, on põhirõhk valitsuse tegevusetuse kritiseerimisel, kasutades nii loogilisi argumente kui ka emotsionaalseid väljendeid (nt kiire internet on "naljanumber"). Ta rõhutab toidutootmise kui "kõige aluse" fundamentaalset tähtsust.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu debattides, osaledes ministri ettekande arutelul nii küsimuste kui ka pikema kõneajaga (paludes kolm minutit lisa). Ta demonstreerib valmisolekut otsekontaktiks ministeeriumiga, pakkudes välja tulla isiklikult tutvustama lihtsaid ja odavaid lahendusi regionaalpoliitika vallas.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsuse ja ministeeriumi tegevusetuse vastu põllumajanduskriiside lahendamisel, eriti seoses selge riigipoolse sõnumi puudumisega seakasvatusele. Konkreetselt kritiseeritakse koalitsioonipartner Reformierakonda vastuseisu eest toiduainete käibemaksu alandamisele, mis takistab Eesti põllumajanduse konkurentsivõimet.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja väljendab valmidust koostööks, lubades, et sotsiaaldemokraadid on ministrile tegevuste elluviimisel "väga heaks partneriks". Ta on avatud ka otsekontaktile, pakkudes ministeeriumile abi lihtsate ja odavate regionaalpoliitiliste lahenduste tutvustamisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalne, rõhutades maaeluvaldkonna ja vaesemate omavalitsuste probleeme, mille tulubaasi erinevused kasvavad tohutul kiirusel. Eraldi rõhutatakse vajadust lahendada kiire interneti kättesaadavus maal ning peatada kohalike ettevõtjate sunnitud tootmisvahendite müük piirkondades. Ta tunnustab ministri konstateeringut, et piirkondade arengu erinevused on varasemate valikute küsimus.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab riigi aktiivset sekkumist ja toetusi põllumajanduse jätkusuutlikkuse tagamiseks ning nõuab erakorralist abi ilmastikutingimustest tingitud pankrottide vältimiseks. Majanduslikult pooldab ta toiduainete käibemaksu alandamist konkurentsivõime parandamiseks. Ta nõuab omavalitsuste tulubaasi ühtlustamiseks tasandusfondi jõulist kasvatamist ("Robin Hood kahte").
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine käsitletud sotsiaalne teema on madala sissetulekuga inimeste toimetuleku parandamine, mida ta seob otseselt toiduainete käibemaksu alandamise vajadusega. Ta rõhutab ka palgatoetuste vajadust farmide töötajatele, et vältida oluliste töötajate kaotamist maapiirkondades.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud kiiretele täidesaatva võimu sekkumistele põllumajanduses (kriisiplaanid, toetused, kindlustusvõimaluste läbimõtlemine) ja regionaalpoliitika rahastusskeemide reformimisele. Ta nõuab tasandusfondi jõulist kasvatamist riigieelarvest ning kapitali kättesaadavuse probleemide lihtsat lahendamist.
3 Analüüsitud kõnesid