Päevakorra profiil: Anti Allas
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on mõõdukalt kriitiline ja protseduurikeskne, keskendudes haridusleppe ja seaduseelnõu aluseks olevate kokkulepete läbipaistvusele. Kõneleja rõhutab vajadust tagada kohalike omavalitsuste aus kohtlemine ja kindlus riikliku rahastamise (diferentseerimisfondi) tingimuste osas. Seisukoht on tugevalt suunatud poliitika rakendamise aususele ja selgusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduspoliitika ja halduskorralduse valdkonnas, eriti mis puudutab riigi ja kohalike omavalitsuste vahelisi suhteid. Ta kasutab konkreetseid andmeid (9 allakirjutanud omavalitsust 79-st) ja viitab isiklikule osalemisele ettevalmistusprotsessis ning suhtlusele omavalitsustega.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, küsitlev ja nõudlik, rõhutades vajadust olla "sada protsenti kindel" ja et asju oleks "aetud ausalt". Kõneleja esitab loogilisi ja faktipõhiseid küsimusi, vältides emotsionaalseid üleskutseid, keskendudes selguse saamisele protseduurilistes küsimustes.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus debatis, esitades küsimusi eelnõu esimesel lugemisel. Ta viitab varasemale tegevusele, mis hõlmas otsest suhtlust kohalike omavalitsustega haridusleppe ettevalmistamise ajal.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsuse/ministri tegevusele haridusleppe kommunikatsioonis ja protseduurilises läbipaistvuses. Kõneleja kahtleb eelnõu vajaduse põhjenduses ja nõuab selget kinnitust, et diferentseerimisfondi saamine ei ole seotud haridusleppega ühinemisega, viidates omavalitsuste seas valitsevale hirmule.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja näitab üles koostöövalmidust kohalike omavalitsustega, olles nendega eelnevalt suhelnud ja esindades nende muresid Riigikogus. Ministriga suheldes otsib ta selget vastust ja kinnitust, mis viitab soovile lahendada probleemid läbipaistvuse kaudu.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev fookus on kohalike omavalitsuste (omavalitsused) muredel ja nende osalemisel riiklikus hariduspoliitikas. Rõhutatakse, et enamik omavalitsusi ei ole haridusleppele alla kirjutanud, ning nende jätkuvat hirmu rahastamise tingimuste pärast.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad riikliku rahastamise (diferentseerimisfondi) jaotamise tingimusteta saamisele ja läbipaistvusele kohalikele omavalitsustele. Puudub laiem seisukoht maksude või majanduskasvu kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine käsitletav sotsiaalne teema on hariduspoliitika rakendamine, mis on seotud õpetajate karjäärimudeli ja koolijuhtide atesteerimisega. Fookus on haridusleppe mõjul kohalikule hariduskorraldusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise eelnõul (653 SE). Kõneleja on aktiivne küsitleja esimesel lugemisel, keskendudes eelnõu aluseks olevate kokkulepete (Hariduslepe) kehtivusele ja finantsmõjule.
2 Analüüsitud kõnesid