Päevakorra profiil: Anti Allas
Haridus- ja teadusministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-05-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes õpetajate väärtustamisel ja palgapoliitikas, rõhutades, et 120% palgaeesmärki pole saavutatud. Kõneleja toetab haridussüsteemi tugevdamist, kuid vastustab kutseharidusreformi regionaalset ebavõrdsust tekitavat mõõdet. Peamine lahendusettepanek õpetajate palga jätkusuutlikuks tõstmiseks on astmeline tulumaks. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine, rõhutades õpetaja üliolulist rolli ja sotsiaalset õiglust.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab sügavat asjatundlikkust haridusvaldkonnas, keskendudes õpetajate töötingimustele, palgapoliitikale ja kutsehariduse reformi detailidele. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "120% riigi keskmisest" ja viidatakse nelja-aastastele rakendusõppekavadele. Eraldi rõhutatakse sotsiaal-majanduslike mõjude analüüsi vajalikkust haridusreformide puhul.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on kiireloomuline ja kriitiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid kujundeid (õpetajad kui "jalamatt") ja rõhutades pikaajalisi kurvasid tagajärgi. Kõneleja tasakaalustab loogilist argumentatsiooni (palga ja maksude seos) kirgliku üleskutsega õpetajate väärtustamiseks. Kõne on formaalne, kuid sisaldab otseseid süüdistusi ebapiisavas tegutsemises.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmuster piirdub Riigikogu saalis esinemise ja ministrile küsimuste esitamisega seoses pikaajalise arengustrateegia ettekandega. Üks kõneleja edastab sõnumi oma valimispiirkonna koolist, viidates aktiivsele suhtlusele kohalike haridusasutustega.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastuseis on suunatud Haridus- ja Teadusministeeriumile ning valitsusele, keda kritiseeritakse ebapiisava õpetajate väärtustamise ja palgaeesmärkide mittetäitmise eest. Kriitika on poliitiline ja protseduuriline, süüdistades HTM-i regionaalse mõõtme eiramises kutsehariduse reformis. Samuti kritiseeritakse bürokraatlike ja kiirete muudatusettepanekute koormust koolidele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on väga tugev, kritiseerides teravalt kutseharidusreformi Tallinna ja Tartu keskset suunitlust. Nimetatakse konkreetselt Hiiumaa ja Vana-Vigala piirkondi, kus õppekohtade kadumine ohustab laiemalt elu ja tööhõivet. Rõhutatakse vajadust tagada tugev ja ligipääsetav haridussüsteem igas piirkonnas, et vältida sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated toetavad astmelist tulumaksu kui ainuvõimalikku lahendust õpetajate konkurentsivõimelise palga tagamiseks ja sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamiseks. Nähakse vajadust suurendada panustamist haridusse, eriti täiskasvanute täiendharidusse, hoiatades mittestatsionaarse õppe tasuliseks muutmise negatiivse majandusliku mõju eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on hariduslik ebavõrdsus, mis on seotud pere sotsiaal-majandusliku seisu ja elukohaga. Rõhutatakse tungivat vajadust õpetajate väärtustamise, läbipõlemise ja vaimse kurnatuse probleemi lahendamiseks. Eesmärk on tagada, et haridus oleks ligipääsetav ja kvaliteetne kõigile lastele, sõltumata nende sünnilinnast või vallast.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud kutseharidusreformi regionaalse mõõtme korrigeerimisele ja õppekohtade vähendamise peatamisele väljaspool suurlinnu. Samuti on prioriteediks maksuseaduste muutmine, et võimaldada õpetajate palga tõstmist astmelise tulumaksu abil.
2 Analüüsitud kõnesid