Päevakorra profiil: Anti Allas

Rahandusministri 2025. aasta ettekanne riigi pikaajalise strateegia "Eesti 2035" elluviimisest (sealhulgas ülevaade avaliku teenistuse arengusuundadest 2024. aastal)

2025-05-06

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on riigi struktuursel puudujäägil, mis kuhjub strateegilistes eluvaldkondades, ning süveneval sissetulekute ebavõrdsusel. Kõneleja on tugevalt vastu Reformierakonna maksupoliitikale, eriti keeldumisele kehtestada õiglast tulumaksu ja käibemaksu tõstmisele. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine, rõhutades riigimehelikkuse vajadust ja populismi vältimist riigi juhtimisel.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab autoriteeti fiskaalmajanduse ja maksupoliitika alal, käsitledes detailselt tulumaksu, käibemaksu, ettevõtete tulumaksuvabastust ja pensionisüsteemi. Kasutab majanduslikke näitajaid, nagu Gini koefitsient (mille hääldust ta parandab) ja investeeringute tootlikkus. Viitab oma seisukohtade toetuseks Eesti füüsikule ja politoloogile Peet Kasele ning Tõnis Saartsile.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on kriitiline, tungiv ja murelik, rõhutades riigi majandusseisu tõsidust ja Reformierakonna poliitika kahjulikkust. Stiil on analüütiline, tasakaalustades emotsionaalseid väiteid (nt riik on maksupoliitika pantvang, pensionisüsteem ripub juuksekarva otsas) majanduslike faktide ja statistikaga. Lõpetab üleskutsega suuremale riigimehelikkusele ja vähemale populismile.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Puuduvad andmed.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonnale ja rahandusministrile, keda süüdistatakse jäärapäises keeldumises paluda jõukamatelt suuremat panust. Kõneleja kritiseerib valitsust poliitiliste otsuste (maksupoliitika, teise pensionisamba lõhkumine) ja populismi levitamise eest, väites, et Eesti on Reformierakonna maksupoliitika pantvang. Kriitika on intensiivne ja keskendub poliitilisele ebaõnnestumisele ja ebaõiglusele.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab vajadust leida lahendusi koos ("koos peame sellele lahenduse leidma"), kuid keskendub eelkõige valitsuse vigade parandamisele ja riigimehelikkuse nõudmisele. Ei mainita konkreetseid koostööalgatusi ega kompromissivalmidust teiste erakondadega.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus, vastandades Tallinna (ummikud, luksusautod) ja Kagu-Eesti (auto hädavajadus) vajadusi, eriti automaksu ühetaolisuse kontekstis. Toetab regionaalset majanduspoliitikat, viidates endise ministri Piret Hartmani heale plaanile, mis peaks olema uue majanduskasvu allikas.

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab tugevalt progressiivset maksustamist ehk "õiglast tulumaksu", et paluda suuremat panust väga hästi toime tulevatelt inimestelt. On vastu käibemaksu tõstmisele, kuna see tabab valusalt väiksema sissetulekuga inimesi, ning Riigikogu liikmetele maksukingituste tegemisele. Nõuab ettevõtete tulumaksuvabastuse ümberhindamist, kuna see soodustab kapitali väljavoolu riigist investeeringute asemel.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on sissetulekute ebavõrdsus, mida mõõdetakse Gini koefitsiendiga ja mida valitsuse maksupoliitika süvendab. Rõhutab, et riigi toimimiseks hädavajalikud kulud tuleb katta, kuid seda ei saa teha rikaste madalat maksukoormust hoides. Toetab toiduainete käibemaksu alandamist, et parandada inimeste ostuvõimekust.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamised seadusandlikud prioriteedid on õiglase tulumaksu kehtestamine, toiduainete käibemaksu alandamine ja automaksu regionaalse diferentseerimise rakendamine. Kritiseerib varasemat seadusandlust, nagu teise pensionisamba lõhkumine, mis oli tema hinnangul kahjulik ja tõstis inflatsiooni.

2 Analüüsitud kõnesid