Päevakorra profiil: Andrei Korobeinik
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) esimene lugemine
2025-06-02
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Kõneleja on tugevalt opositsioonilisel seisukohal, kritiseerides valitsuse (Reformierakonna juhitud koalitsiooni) majandusjuhtimist, mis on tema hinnangul põhjustanud kolm aastat kestnud majanduslanguse. Seisukoht on tugevalt tulemuspõhine, rõhutades majandusliku ebaõigluse ja ebapiisava riigivalitsemise probleeme. Ta süüdistab valitsust reaalsuse eitamises ja ebamugavate küsimuste vältimises, kasutades selle kirjeldamiseks isegi Orwellilikku retoorikat.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust makromajanduse (majanduslangus, kvartalipõhine langus), eelarvepoliitika (lisaeelarve instrumendid, maksuküür, maksusoodustused) ja riigivalitsemise läbipaistvuse teemadel. Ta viitab spetsiifilistele institutsioonidele nagu eelarvenõukogu ja õiguskantsler ning kasutab andmeid (üle poole miljardi euro maksusoodustus) oma väidete toetamiseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on väga võitluslik, kriitiline ja dramaatiline, kasutades tugevaid kujundeid nagu tsitaat "Kõik, mida Partei tõeks peab, on tõde" ja viide "Eesti majanduse matustele". Kõneleja nõuab vastutust ja otsekoheseid vastuseid, kombineerides loogilist kriitikat (Leedu majanduskasv vs Eesti langus) emotsionaalse apellatsiooniga (vaesemate inimeste käest raha võtmine).
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu istungil, esitades mitu küsimust ettekandjale (Jürgen Ligile) ja pidades seejärel pika sisulise kõne lisaeelarve eelnõu teemal. Ta viitab rahanduskomisjoni koosolekule ja ERR-i uudiste lugemisele, mis näitab regulaarset tegevust nii komisjonides kui ka meedia jälgimisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud rahandusminister Jürgen Ligi ja Reformierakonna vastu, keda süüdistatakse majanduslanguse põhjustamises ja rikkamate eelistamises. Kriitika on suunatud ka Sotsiaaldemokraatidele ja Eesti 200-le, kes lubasid riigiaparaadi optimeerimist, kuid on selle asemel ametnike arvu kasvatanud. Rünnakud on intensiivsed, keskendudes poliitilisele ebaõnnestumisele ja läbipaistmatusele.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab positiivselt Keskfraktsiooni varasemale ettepanekule tõsta toimetulekupiiri, näidates toetust opositsioonilistele algatustele sotsiaalküsimustes. Koalitsiooniparteide suhtes on stiil aga täielikult konfronteeriv, kompromissivalmidust ei ilmne.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul majandusolukorral ja selle võrdlemisel rahvusvahelise kontekstiga, tuues esile Leedu majanduskasvu kui vastandliku näite. Rõhutatakse Eesti majanduse positsiooni Euroopa Liidus (viimasel kohal majanduskasvu poolest). Spetsiifiline kohalik või piirkondlik fookus puudub.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugev sotsiaalse õigluse ja ümberjaotamise pooldaja, vastandudes jõuliselt rikaste maksusoodustustele, mis lähevad riigile maksma üle poole miljardi euro. Ta toetab vaesemate toimetuleku parandamist ja leiab, et raha võtmine vaesematelt põhjustab majanduslangust. Samuti nõuab ta riigiaparaadi optimeerimist ja kulude kokkuhoidu.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest rõhutatakse tugevalt toimetulekupiiri tõstmise vajadust ja kritiseeritakse koalitsiooni tegevusetust vaesuse leevendamisel. See on peamine sotsiaalne teema, mida käsitletakse majanduspoliitika kontekstis.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõul (651 SE), millele kõneleja on tugev vastane ja teeb tagasilükkamise ettepaneku. Laiem eesmärk on eelarve koostamise printsiipide muutmine läbipaistvamaks, et tulevane valitsus saaks majanduse kiiremini päästa.
5 Analüüsitud kõnesid