Päevakorra profiil: Andrei Korobeinik
22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalole
2024-06-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse ja ministri tegevusetuse suhtes majanduse ja e-riigi arendamisel. Rõhutatakse, et majanduslangus on tingitud valedest maksuotsustest (automaks, käibemaksu tõus) ning e-riigi areng on aeglane, eriti tehisintellekti investeeringute osas. Kriitika on peamiselt tulemuspõhine, keskendudes lubatud reformide (nt personaalne riik) realiseerimata jätmisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust infotehnoloogia ja e-riigi arengute vallas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu "andmete dubleerimine", "positiivne krediidireiting" ja "personaalse riigi idee". Esitatakse konkreetseid näiteid ebaõnnestunud projektidest (Eesti.ee, geenitestimise pilootprojekt) ja viidatakse Eesti madalale positsioonile EL-i AI investeeringute arvestuses.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on kiireloomuline, kriitiline ja kohati konfronteeriv, rõhutades, et aeglase tegutsemise tõttu on Eesti konkurentsis kaotanud. Kasutatakse loogilisi apelle, viidates konkreetsetele seadustele ja statistikale, ning süüdistatakse ministrit suutmatuses oma visiooni valitsuses maha müüa. Lõpetuseks esitatakse otsene soovitus ministril amet maha panna.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned viitavad aktiivsele osalemisele käimasolevates seadusandlikes protsessides, nagu krüptovaraturu seaduse hääletus ja platvormitöö direktiivi arutelud. Mainitakse varasemaid poliitilisi ettepanekuid (positiivse krediidireitingu idee eelmisel aastal) ja hiljutisi koalitsioonipartnerite läbirääkimisi.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on majandus- ja infotehnoloogiaminister Tiit Riisalo ning peaminister Kaja Kallas, keda süüdistatakse huvipuuduses ja valedes otsustes. Kriitika on suunatud poliitilisele tegevusetusele, läbipaistmatusele ja ministri suutmatusele oma visiooni valitsuses kehtestada. Vastuseis on intensiivne ja lõpeb umbusalduse avaldamise toetamisega.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja nõuab läbipaistvamat ja laiapõhjalisemat koostööd poliitika kujundamisel. Rõhutatakse, et olulised arutelud (nt platvormitöö direktiiv) ei tohi piirduda vaid valitsuserakonna siseringiga ("Eesti 200 tagatuba"), vaid peavad hõlmama nii koalitsioonipartnereid kui ka Riigikogu opositsiooni.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (Eesti majandus, e-riik) ja rahvusvahelisel konkurentsivõimel. Väljendatakse muret, et Eesti jääb tehisintellekti arendamisel maha, muutudes Euroopa Liidu sees provintsiks, samal ajal kui EL ise jääb maailma kontekstis provintsiks.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt kriitilised maksutõusude (automaks, käibemaks) suhtes, mis on majanduslanguse peamine põhjus. Toetatakse kiiret tehnoloogilist arengut ja investeeringuid (AI), kuid rõhutatakse vajadust tagada platvormitöötajatele sotsiaalgarantiid (puhkus, ravikindlustus), vastandudes seisukohale, et maksustamine pidurdab sektori arengut.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskendutakse platvormitöötajate sotsiaalsete garantiide (puhkus, ravikindlustus) tagamise vajadusele, et vältida olukorda, kus inimene töötab 12 tundi päevas ilma kaitseta. Lisaks rõhutatakse e-riigi teenuste kasutamist avaliku tervishoiu parandamiseks ja elude päästmiseks personaalse riigi rakendamise kaudu meditsiinis.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud bürokraatia vähendamisele, kritiseerides andmete dubleerimist nõudvaid seaduseelnõusid (nt krüptovaraturu seadus). Oluline prioriteet on platvormitöö direktiivi rakendamine viisil, mis tagab töötajatele sotsiaalgarantiid. Kriitikat pälvib valitsuse suutmatus realiseerida varasemaid ideid, nagu positiivne krediidireiting.
4 Analüüsitud kõnesid