Päevakorra profiil: Rene Kokk

29 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks rahandusminister Jürgen Ligile

2024-10-23

XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Kõige olulisem teema on Riigikogu roll eelarve menetlemisel, kus kõneleja seisab tugevalt vastu rahandusministri väidetavale seisukohale piirata parlamendi osalust. Seisukoht on tugevalt protseduuriline ja poliitiline, rõhutades vajadust suurendada eelarve läbipaistvust ja vastavust põhiseaduslikule raamistikule. Kõneleja seab kahtluse alla ministri usaldusväärsuse, vihjates, et minister lükkab kõik kriitika ümber ja väidab, et teised saavad asjadest valesti aru.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigi rahanduse ja eelarveprotsessi läbipaistvuse teemadel, keskendudes eelarve arusaadavusele ja põhiseaduslikule sobivusele. Argumentatsiooni toetatakse viidetega kõrgetele institutsioonidele, nagu Riigikontrolör ja Õiguskantsler, kes on samuti nõudnud eelarve läbipaistvuse suurendamist. Samuti viidatakse ministri erakonnakaaslase Aivar Sõerdi seisukohtadele, kes on seisnud eelarve arusaadavamaks muutmise eest.

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja retooriline stiil on kahtlev ja väljakutsuv, alustades iroonilise märkusega, et minister on aastaid valesti mõistetud. Kasutatakse otseseid küsimusi, et sundida ministrit selgitama oma seisukohta Riigikogu rolli piiramise osas eelarve menetluses. Stiil on loogiline ja toetub institutsionaalsetele autoriteetidele, et rõhutada kriitika tõsidust ja mitte isiklikku laadi.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmeid on ainult kahe kõne kohta umbusaldusavalduse debati käigus, mis näitab aktiivsust antud poliitilise kriisi ajal. Regulaarsete tegevusmustrite või esinemissageduse kohta puuduvad andmed.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on rahandusminister, keda kritiseeritakse teravalt tema väidetava seisukoha eest piirata Riigikogu rolli eelarve menetlemisel ja ministeeriumi vastuseisu eest läbipaistvuse suurendamisele. Kriitika on suunatud protseduurilistele ja poliitilistele küsimustele, seades kahtluse alla, kas see on Rahandusministeeriumi ametlik seisukoht. Kompromissi võimalust ei mainita, vaid nõutakse selgitusi ja vastavust põhiseaduslikule raamistikule.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja kasutab argumentide toetamiseks viiteid nii ministri erakonnakaaslasele kui ka sõltumatutele riigiametnikele (Õiguskantsler, Riigikontrolör). See viitab soovile luua institutsionaalset või erakondadeülest konsensust eelarve läbipaistvuse küsimuses, näidates valmisolekut toetuda laiapõhjalisele kriitikale.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikel seadusandlikel protseduuridel, eelarve menetlemisel ja põhiseaduslikul raamistikul. Piirkondlikke või rahvusvahelisi teemasid ei käsitleta.

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad keskenduvad eelkõige riigi rahanduse läbipaistvusele ja eelarveprotsessi juriidilisele korrektsusele. Kõneleja toetab tugevalt seadusandliku võimu suuremat kontrolli riigi rahanduse üle ja nõuab eelarve arusaadavuse parandamist.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on riigieelarve menetlemise protseduuriline reform, rõhutades vajadust suurendada Riigikogu rolli. Samuti on prioriteet tagada, et eelarve vastaks põhiseaduslikule raamistikule, nagu on märkinud ka Õiguskantsler.

2 Analüüsitud kõnesid