Istungi profiil: Aivar Kokk
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
2024-11-20
Poliitiline positsioon
Sõnaja võtab selgelt kriitilise positsiooni Rail Balticu projekti suhtes, rõhutades tugevalt eelarvelise läbipaistvuse ja vastutuse vajadust. Ta toetab maanteede infrastruktuuri arendamist Rail Balticu asemel, väites et riik rikub Euroopa Liidu ees võetud kohustusi 2+2 maanteede ehitamisel. Sõnaja tunnistab, et hääletaski 2017. aastal Rail Balticu ratifitseerimise vastu.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Sõnaja demonstreerib põhjalikku teadmist Rail Balticu projektist, tsiteerides täpseid numbreid ja kuupäevi alates 2017. aasta ratifitseerimisest. Ta valdab detailselt riigieelarve struktuuri ja protsesse, viidates konkreetsetele ridadele ja menetlustele. Samuti näitab ta ekspertteadmisi liiklusohutuse statistika ja Euroopa Liidu infrastruktuurikohustuste osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Sõnaja kasutab faktipõhist ja süstemaatilist lähenemist, esitades konkreetseid numbreid ja kuupäevi oma argumentide toetuseks. Tema toon on kriitiline, kuid viisakas, kasutades ametlikku pöördumist "austatud peaminister" ja "austatud minister". Ta struktureerib oma kõned loogiliselt, liikudes ühelt teemalt teisele selgete üleminekutega.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmete põhjal piirdub tegevus infotunni küsimustega 2024. aasta novembris. Sõnaja viitab oma varasemale rollile komisjoni esimehena 2017. aastal, mis näitab pikaajalist seotust infrastruktuuriteemadega.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Sõnaja kritiseerib valitsust ja eriti peaministrit Rail Balticu eelarvelise läbipaistmatuse pärast. Ta seab kahtluse alla ministrite antud numbrid ja nõuab selgitusi CO2 raha kasutamise kohta. Kriitika on peamiselt protseduuriline ja poliitikakeskne, mitte isiklik.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Piiratud andmete põhjal ei ole võimalik koostööstiilist järeldusi teha.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Sõnaja keskendub riiklikele infrastruktuuriprojektidele, mainides konkreetselt Tartu, Pärnu, Narva ja Tallinna vahelisi ühendusi. Ta rõhutab Pärnu-Tallinna raudteeühenduse olulisust ja Ikla suuna küsitavust, näidates regionaalset perspektiivi.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Sõnaja rõhutab fiskaalset vastutust ja eelarvedistsipliini, kritiseerides Rail Balticu kulude plahvatuslikku kasvu 700 miljonilt üle 3,8 miljardi euro. Ta toetab raha ümbersuunamist maanteede infrastruktuurile ja nõuab täpsemat eelarvelise järelevalvet suurprojektide üle.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sõnaja tõstatab liiklusohutuse kui sotsiaalse probleemi, rõhutades hukkunute arvu suurenemist maanteedel. Ta seob selle riigi vähenenud investeeringutega teedevõrku, käsitledes seda avaliku ohutuse küsimusena.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Sõnaja keskendub eelarve järelevalvele ja nõuab, et Rail Balticu kulude ületamisel peaks projekt uuesti Riigikokku ratifitseerimisele tulema. Ta rõhutab riigieelarve menetluste järgimise olulisust ja nõuab selgeid eraldisi Rail Balticu jaoks.
2 Analüüsitud kõnesid