Istungi profiil: Aivar Kokk
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-02-15
Poliitiline positsioon
Kõneleja võtab selgelt opositsioonipositsiooni, kritiseerides teravalt Reformierakonna ja valitsuse majanduspoliitikat. Tugevalt vastustatakse maksutõusudele (käibemaks, kütuseaktsiis, automaks, tulumaks) ning süüdistatakse valitsust majanduse "untsu keeramisises". Rõhutatakse, et valitsusel on "meeletult suured võimalused" majandust kahjustada, tuues konkreetseid näiteid LNG-terminali ja kõrgepingeliini otsuste kohta.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib sügavaid teadmisi energeetika, majanduse ja ettevõtluse valdkonnas. Kasutab konkreetseid numbreid ja summasid (700 miljonit eurot gaasi hinna tõus, miljard eurot elektri hinnatõus, 200 miljonit vagunitest). Viitab tehnilisele ekspertteadmisele põlevkivikatlate pelletitolmuga kütte kohta (80 miljonit investeering) ning tugineb oma 1991. aastast pärinevale ettevõtluskogemusele.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnelemisstiil on terav ja konfrontatsiooniline, kasutades emotsionaalselt laetud väljendeid nagu "rumalad otsused", "hullumeelne idee" ja "jama". Kombineerib agressiivset tooni konkreetsete faktide ja numbrite esitamisega. Kasutab retoorilisi küsimusi ("Millest me räägime?") ja isiklikke rünnakuid poliitikute vastu, kes pole "mitte kunagi majanduses olnud".
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu täiskogu istungitel, esitades küsimusi ja kommentaare majanduspoliitika teemadel. Viitab korduvalt varasematele küsimustele, mida on "siinsamas saalis" esitanud, näidates järjepidevat osalemist parlamendiaruteludes. Demonstreerib süstemaatilist valitsuse otsuste jälgimist ja kritiseerimist.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised sihtmärgid on Reformierakond ja peaminister Kaja Kallas, keda kritiseeritakse nimepidi. Süüdistab Eesti 200 ministrit 200 miljoni euro ümberjaotamises oma "ettevõtluse sponsori toetuseks". Rünnakud on peamiselt poliitilised ja süsteemipõhised, keskendudes valitsuse majanduspoliitika ebaõnnestumistele. Kompromisside suhtes skeptiline, nõuab kardinaalseid muudatusi.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Tänab ettekandeid teinud kolleege ("Sirje, tänada sind väga sisuka ettekande eest"), kuid koostöövalmiduse märke valitsusega ei ilmne. Rõhutab vajadust toetada Eesti ettevõtjaid välismaiste partnerite asemel. Koostööstiil jääb kõnedes ebaselgeks, kuna keskendutakse peamiselt kriitikale.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Rõhutab Eesti ettevõtluse ja majanduse riiklikke huve, kritiseerides otsuseid teha koostööd "soomlastega" LNG-terminali loomisel Eesti ettevõtjate asemel. Mainib maapiirkondade tööhõive probleeme ja Tallinna kui näidet puitmajade soojustamisest. Keskendub peamiselt üleriigilistele majandusküsimustele, mitte konkreetsetele piirkondadele.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab tugevalt vaba ettevõtlust ja kritiseerib maksutõuse kui majanduskasvu pidurdajaid. Pooldab kulude kokkuhoidu riigisektoris, soovitades valgekraede arvu vähendamist 25% võrra. Vastustatakse tulumaksuküürile kui "hullumeelsele ideele". Rõhutab energiajulgeoleku tähtsust ja toetab põlevkivienergeetika säilitamist koos pelletitolmu kasutamisega.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Piisavalt andmeid ei ole.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Keskendub energeetika- ja majandusseadusandlusele, kritiseerides automaksuseaduse vastuvõtmist ja maksutõuse. Toetab põlevkivikatlate säilitamist ja nende ümberkonfigurreerimist pelletitolmu kasutamiseks. Rõhutab vajadust arutada tuumaenergia teemat ja "väikese tuumajaama" ehitamist. Seisab vastu valitsuse energiapoliitika muudatustele, mis näevad ette põlevkivikatlate sulgemist 2027. aastal.
5 Analüüsitud kõnesid