Päevakorrapunktide kaupa: Toomas Kivimägi

Retooriline stiil on analüütiline ja andmepõhine, keskendudes loogilisele argumentatsioonile ja matemaatilistele seostele. Kõneleja püüab korrigeerida avalikku narratiivi, esitades faktipõhiseid rehkendusi, et neutraliseerida oponentide kriitikat defitsiidi suuruse osas. Toon on formaalne ja lõpeb otsese küsimusega oma arvutuse õigsuse kohta.

Stiil on formaalne, lühike ja rangelt protseduuriline, keskendudes istungi sujuvale juhtimisele. Kasutatakse viisakat ja neutraalset tooni ("Suur tänu!"), et lõpetada küsimuste voor ja avada läbirääkimised.

Kõneleja stiil on ametlik ja lugupidav, alustades Õiguskantsleri kiitmisega professionaalsuse ja täpse sõnakasutuse eest. Probleemi esitamisel kasutatakse tugevat emotsionaalset intensiivsust ("mind tegelikult sügavalt häirib"), kuid küsimus on selgelt sõnastatud juriidilise kaalutlusena.

Stiil on äärmiselt formaalne, lugupidav ja neutraalne, kasutades pöördumisi "väga lugupeetud" ja "austatud". Kõne on lühike, otsekohene ja keskendub eranditult istungi päevakorra haldamisele ja sissejuhatamisele.

Stiil on ametlik ja protseduuriline, sisaldades nii loogilisi argumente (viited tavadele ja juhatuse otsustele) kui ka kerget ärritust (aega raiskamise ja "trummi taomise" teemal). Kasutatakse otseseid palveid edasiliikumiseks ja hoiatatakse tavade ignoreerimise tagajärgede eest, vihjates "teiste meetmete" rakendamisele. Ta rõhutab, et peaministri esinemine on parlamendile pigem "lisavõimalus".

Toon on formaalne ja lugupidav, pöördudes Riigikohtu esimehe ja istungi juhataja poole. Stiil on küsitlev ja probleemikeskne, rõhutades üht konkreetset asjaolu, mis riivab inimeste õiglustunnet. Kasutatakse vabandust ebatavalise küsimuse esitamise eest, mis viitab ettevaatlikkusele tundlike teemade käsitlemisel.

Kõnestiil on äärmiselt lühike, formaalne ja otsene, pöördudes austusega istungi juhataja poole. Apellatsioon on puhtalt protseduuriline ja sisaldab minimaalselt emotsionaalset või loogilist argumentatsiooni.

Stiil on otsene, isiklik ja lubav, eriti maksu teemal, mida korratakse veendumuse rõhutamiseks. Kõneleja kasutab huumorit ja eneseirooniat (luuletamise oskamatus) ning hoiab tooni piduliku sündmuse kontekstis. Ta eelistab lühikesi, löövaid lubadusi.

Retooriline stiil on äärmiselt lakooniline, formaalne ja otsekohene. Tegemist on puhtalt deklaratiivse nõusolekuga, mis ei sisalda emotsionaalseid ega loogilisi apelle.

Retooriline stiil on formaalne ja lugupidav ("Austatud Eesti Panga president"), kuid sisult otsene ja väljakutsuv, eriti peaministri rolli puudutavas hüpoteetilises küsimuses. Kasutatakse loogilist argumentatsiooni ja keskendutakse poliitiliste valikute dilemmadele, püüdes saada selgeid seisukohti tuleviku prognooside ja prioriteetide kohta.

Stiil on formaalne, lugupidav ja otsekohene, pöördudes Riigikogu esimehe poole tiitliga "lugupeetud". Kõne on lühike ja keskendub puhtalt funktsionaalsele kinnitusele, ilma emotsionaalsete või loogiliste apellideta.

Ebapiisavad andmed. Kõne sisu puudumise tõttu ei saa hinnata tooni, apellatsioonide tasakaalu ega keelekasutuse keerukust.