Istungi profiil: Ando Kiviberg
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-09-25
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline kavandatava ühistranspordireformi suhtes, rõhutades vajadust põhjaliku analüüsi ja õige järjekorra järele (Eesti 200 seisukoht). Kõneleja hoiatab, et reformi praegune plaan võib hävitada hästi toimivad regionaalsed süsteemid. Samal ajal täidab kõneleja neutraalset ja protseduurilist rolli õiguskomisjoni esindajana vangistusseaduse muudatuste ettekandmisel. Poliitiline fookus on suunatud pigem poliitika kvaliteedile ja protseduurile kui väärtuspõhisele raamistikule.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat praktilist asjatundlikkust regionaalse ühistranspordi korraldamises, viidates oma kogemusele Viljandi linnapeana ja Ühistranspordikeskuse rajamisel. Ta kasutab tehnilisi termineid nagu "kulutõhus" ja rõhutab vajadust mobiilside positsioneerimise uuringute järele sõiduvajaduste analüüsimiseks. Lisaks on tal põhjalikud teadmised õiguskomisjoni tööst ja vangistusseaduse muudatustest, eriti seoses taustakontrolli, andmekaitse ja perekonnaelu kaitsega.
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne ja asjalik. Ühistransporditeemal on toon skeptiline ja hoiatav ("tuline kahtlus"), kasutades kujundlikke väljendeid nagu "pesuveega lennata rentslisse ka titt" ning viidates jakuutidele Leena jõe kaldal. Õiguskomisjoni ettekandes on stiil neutraalne, detailne ja protseduuriline, keskendudes faktide ja arutelude täpsele edastamisele, sealhulgas teiste kolleegide küsimuste vahendamisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esinedes nii sisulise poliitilise kriitikaga (ühistransport) kui ka täites juhtivkomisjoni esindaja rolli Justiitsministeeriumi eelnõu menetlemisel. See näitab regulaarset osalemist seadusloome protsessis ja võimet täita nii erakonna poliitilist rolli kui ka parlamendi protseduurilist rolli.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud ühistranspordireformi kavandajate vastu, keda süüdistatakse välismaise mudeli pimesi rakendamises ja olemasoleva süsteemi eiramises. Vastuseis on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades, et reformi aluseks on halvasti toimiva Tallinna ja Harjumaa ühistranspordi kogemus, mitte laiem regionaalne analüüs. Sõitjate rahulolu puudumist reformi eesmärkide hulgas peetakse alarmeerivaks veaks.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostöö tähtsust, viidates Viljandi Ühistranspordikeskuse loomise edukale koostööle riigiga. Õiguskomisjoni töös märgib ta mitmeid konsensuslikke otsuseid eelnõu menetlemisel (päevakorda võtmine, lugemise lõpetamine, tähtaja määramine), viidates valmisolekule protseduuriliseks koostööks teiste komisjoni liikmetega.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt regionaalne, kaitstes kohalike omavalitsuste ja regionaalsete ühistranspordikeskuste toimimist väljaspool Tallinna ja Harjumaad. Eraldi rõhutatakse Viljandi linna ja maakonna kogemust ning muret, et reformi tulemusel kantakse kulud valdadesiseste liinide näol üle omavalitsustele. Kõneleja vastandab Tallinna-keskset planeerimist regionaalsete vajadustega.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad kuluefektiivsusele ("kulutõhus") avalike teenuste korraldamisel. Väljendatakse muret, et ühistranspordireformiga kaasnevad kulud jäävad kohalike omavalitsuste kanda, kellel puudub selleks vajalik eelarve, mis viitab vastuseisule riiklike reformide finantskoormuse ülekandmisele kohalikule tasandile.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest tõuseb esile perekonnaelu kaitse primaarsus vanglakülastuste taustakontrolli kontekstis, rõhutades, et vangla peab hindama ohtu ja tagama pereliikmete kohtumise paremate turvameetmetega. Samuti rõhutatakse isikuandmete töötlemise ja õigusselguse vajadust muudatuste läbipaistvuse tagamiseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on kahesuunaline: aktiivne kriitika Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi kavandatava ühistranspordireformi metoodika suhtes ning Justiitsministeeriumi vangistusseaduse muudatuste menetlemine. Viimase puhul on kõneleja juhtivkomisjoni esindaja ning toetab konsensuslikult eelnõu esimese lugemise lõpetamist ja muudatusettepanekute tähtaja määramist 9. oktoobriks.
5 Analüüsitud kõnesid