AI Profiileerimine: Ando Kiviberg

Poliitiline positsioon on läbivalt tugevalt väärtus- ja julgeolekupõhine, seades esikohale Eesti suveräänsuse ja põhiseadusliku korra kaitsmise hübriidagressiooni ja koloniaalpärandi vastu. See väljendub jõulises toetuses Vene Föderatsiooni mõju piiramisele (nt agressori kodanike valimisõiguse tühistamine ja Moskva Patriarhaadiga seotud sidemete katkestamine) ning ajaloolise õigluse taastamisele. Samal ajal rõhutab poliitik vajadust korrastada õigusruumi ja tagada seadusandluse protseduuriline täpsus, olles kriitiline ebatäpsete või halvasti ajastatud reformide (nt ühistransport) teostuse suhtes.

Poliitiku asjatundlikkus on valdavalt kontsentreeritud põhiseadusõigusele, seadusandlikule menetlusele ja Riigikogu komisjonide tööle, mida kinnitab tema roll Põhiseaduskomisjoni esimehena, raportöörina ning oskus käsitleda keerulisi juriidilisi konstruktsioone ja viidata Riigikohtu praktikale. Teine tugev ja järjepidev ekspertiisiala on riiklik julgeolek ja geopoliitilised ohud, hõlmates rahvusvahelist sanktsioonipoliitikat, hübriidsõda ning Vene Õigeusu Kiriku ja Moskva Patriarhaadi ajaloolist seotust Kremli eriteenistustega. Ta demonstreerib autoriteeti ka arengukoostöö, haridusstrateegia ja haldusreformide (sh ühistransport ja jäätmekäitlus) valdkonnas, tuginedes isiklikule kogemusele ja detailsetele teadmistele. Asjatundlikkust iseloomustab järjepidev tehnilise juriidilise terminoloogia (nt *ipso iure*, *informatsiooniline enesemääramise õigus*) kasutamine ja pidev tuginemine ekspertide (õiguskantsler) seisukohtadele.

Kõneleja retooriline stiil on selgelt kahetine: formaalsetes ja menetluslikes rollides (komisjoni ettekanded) on toon asjalik, detailne ja protokolliline, keskendudes loogilisele argumentatsioonile, faktidele ja õiguslikele alustele. Poliitilistes debattides muutub stiil aga kiiresti kirglikuks, tungivaks ja äärmiselt konfronteerivaks, rõhutades väärtuspõhist retoorikat ning Eesti iseseisvuse ja põhiseadusliku korra kaitsmist. Ta kasutab teravat kriitikat ja moraalset hukkamõistu, süüdistades vastaseid Kremli seisukohtade levitamises või "hämmastavas luules", ning toetab oma argumente tugevate metafooride ja hinnangutega (nt "palagan," "hübriidsõja relv"). Üldiselt on tegemist kõnelejaga, kes suudab olla nii pedantne protseduuride järgija kui ka otsekohene ja võitlev poliitiline vastane.

Poliitiku tegevusmuster Riigikogus on äärmiselt järjepidev ja intensiivne, eriti alates 2024. aasta sügisest, hõlmates regulaarset osalemist täiskogu istungitel ja korduvat sekkumist debattides. Tema domineeriv roll on seotud seadusandliku tööga, kus ta tegutseb sageli juhtivkomisjoni ettekandjana, vahendades detailseid ülevaateid ja ekspertarvamusi. Tegevuse fookus nihkus 2025. aasta kevadel selgelt Õiguskomisjonilt Põhiseaduskomisjoni juhtimisele ja esindamisele, kus ta tegeleb põhjalikult õigusruumi korrastamise ja oluliste reformidega. Lisaks siseriiklikule õigusloomele on märgitud ka varasem aktiivne tegevus arengukoostöö valdkonnas Armeenia, Gruusia, Moldova ja Ukraina regioonides.

Poliitiku vastasseis on valdavalt suunatud Kremli režiimi ja selle sisemiste tööriistade (Moskva Patriarhaat, "putinistid") vastu, keda peetakse Eesti julgeoleku ja põhiseadusliku korra otseseks ohustajaks. See väärtuspõhine kriitika on pidevalt äärmiselt intensiivne ja isiklik, kasutades tugevaid sildistamisi (nt bandiidid, holokaustiga võrdlemine) ning välistades kompromissi ideoloogilistes küsimustes. Siseriiklikult kritiseeritakse nii valitsuse ebaõnnestunud reforme (ühistransport, jäätmekäitlus) kui ka Riigikogu debati madalat kvaliteeti ja protseduurilisi puudujääke, nõudes samas seaduste teostuse osas asjatundlikku ja pragmaatilist analüüsi.

Poliitiku koostööstiil on järjepidevalt konsensuslik ja pragmaatiline, rõhutades üksmeele leidmist nii fraktsioonideüleselt kui ka institutsioonide vahel (ministeeriumid, Presidendi Kantselei). Ta on valmis tegema raskeid kompromisse ("karme järeleandmisi" või "pool rehkendust") seadusloome edendamiseks, eelistades vahendatud lahendusi ja laiapõhjalisi algatusi. Komisjonitöös tegutseb ta protseduurilise konsensuse tagajana ning rõhutab asjatundjate ja huvigruppide kaasamist kaalutletud otsuste tegemiseks.

Poliitiku fookus on valdavalt suunatud riiklikule julgeolekule ja laialdastele rahvusvahelistele teemadele, keskendudes eriti endiste Nõukogude Liidu poolt okupeeritud riikide (nt Gruusia, Ukraina) demokraatlikule arengule ja Vene mõju tõrjumisele. Kohalikud ja regionaalsed teemad moodustavad väiksema osa, kuid on spetsiifilised, keskendudes kohalike omavalitsuste (LOV) autonoomia ja finantsvõimekuse kaitsmisele tsentraliseerimise eest. Eelkõige rõhutab poliitik oma varasemale Viljandi linnapea kogemusele tuginedes regionaalsete ühistranspordikeskuste oskusteabe säilitamise olulisust väljaspool Tallinna ja Harjumaad.

Poliitik on veendunud turumajanduse pooldaja, kes seob majandusliku edukuse vabaduse, konkurentsi ja strateegiliste taristuinvesteeringutega. Tema seisukohtades domineerib nõue range fiskaalse distsipliini, kuluefektiivsuse ja realistliku eelarveplaneerimise järele, rõhutades vajadust vältida kohalike omavalitsuste ülekoormamist rahastamiskohustustega. Regulatiivses plaanis toetab ta eetilist käitumist, sanktsioonide jõustamist ja töötajate kaitset (vilepuhujad), kuid hoiatab samas liiga laiaulatuslike ametkondlike volituste eest, mis võiksid kahjustada Eesti ettevõtluskeskkonna usaldusväärsust.

Poliitiku sotsiaalpoliitikat iseloomustab tugev fookus riigi julgeoleku ja põhiseaduslike väärtuste kaitsel, mis õigustab usuvabaduse piiramist seoses Kremli agressiooni või islamiradikalismiga seotud organisatsiooniliste sidemetega. Ta rõhutab Eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmise primaarsust, toetades eestikeelsele haridusele üleminekut ja koloniaalpärandi eemaldamist. Lisaks propageerib ta valimisõiguse piiramist kohalikel valimistel vaid Eesti Vabariigi kodanikele, pidades seda julgeolekukaalutlustel väärikaks privileegiks, samal ajal toetades õigusriigi põhimõtteid (nt teavitajate kaitse) ja paindlikke haridusmudeleid (mikrokraadid).

Poliitiku seadusandlik tegevus on selgelt domineeritud riigi julgeoleku ja õiguskorra küsimustest, keskendudes agressori riikide kodanike valimisõiguse piiramisele ning usuorganisatsioonide tegevuse seadustega raamimisele julgeolekukaalutlustel. Ta on aktiivne protseduuriline eestvedaja, tegutsedes korduvalt Põhiseaduskomisjoni ettekandja ja raportöörina, ning on pühendunud õigusloome kvaliteedi parandamisele ja põhiseaduslike vastuolude kõrvaldamisele (sh presidendi tagasi saadetud eelnõude menetlemisel). Lisaks julgeolekule on fookuses ka laiapõhjalised reformid (justiits, haridus, transport, jäätmekäitlus), kus ta tegutseb kriitilise toetajana, rõhutades õigusselgust ja kohalike omavalitsuste rolli suurendamist.