Täiskogu istungite kaupa: Meelis Kiili

Kõneleja näitab suurt asjatundlikkust riigikaitse, rahvusvaheliste operatsioonide ja seadusandliku menetluse valdkonnas. Kasutatakse detailseid ajaloolisi (UNIFIL-i loomine 1978. aastal) ja geograafilisi (Litani jõgi, Sinine joon) andmeid, mis toetavad autoriteeti. Ekspertiis on sügavalt institutsionaalne, tuginedes Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe peastaabi ülevaadetele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse ja sõjalise strateegia valdkonnas, viidates nii Ottawa konventsioonile kui ka klassikalisele sõjakunstile (Sun Zi). Rõhutatakse heidutuse, füüsiliste vahendite ja intellektuaalse võime kombinatsiooni olulisust. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "brutaalsed relvad" ja "tõkestamine".

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas, kasutades spetsiifilist terminoloogiat ohu defineerimisel (kavatsus, võimed, võimalused). Ta käsitleb seaduste korrelatsiooni (õigused vs kohustused) ja Kaitseväe operatiivseid ülesandeid elutähtsate rajatiste kaitsel. Samuti rõhutatakse rahvusvahelise seadusandluse rolli vastase võimaluste piiramisel.

Kõneleja näitab asjatundlikkust seadusandlikus protsessis ja mereõiguse valdkonnas, viidates ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS) ja mandrilava seaduse puudumisele. Ta tugineb oma analüüsis ekspertide (nt doktor Heiki Lindpere) ja ministeeriumi esindajate seisukohtadele. Kasutatakse tehnilisi termineid nagu "normitehnilised täpsustused" ja "mandrilava seadus", mis näitab teema sügavuti käsitlemist.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse valitsemisala struktuuride osas, kritiseerides tsiviilameti teket sõjaväe asemel. Samuti on ta tähelepanelik õigusaktide tehniliste detailide suhtes, küsides, kas tegemist on ministri või Vabariigi Valitsuse määrusega.

Kõneleja näitab üles asjatundlikkust riigikaitse seadusandluse ja Riigikogu komisjoni tööprotseduuride osas. Ta valdab komisjoni arutelude sisu ning tunneb riigikaitse tippametnikke, kes aruteludel osalesid (Kaitseminister, Kaitseväe juhataja).

Asjatundlikkus ilmneb Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse (§ 109) ning eelnõude menetlemise protseduuride täpses tundmises ja refereerimises. Samuti näitab ta teadmisi konkreetse rahvusvahelise rahuvalveoperatsiooni (UNIFIL) ja Eesti panuse (kuni kolm kaitseväelast) ulatuse osas. Kõneleja esitab detailseid kuupäevi ja komisjoni otsuseid, mis viitab põhjalikule ettevalmistusele.

Kõneleja demonstreerib suurt asjatundlikkust riigikaitse, rahvusvaheliste operatsioonide ja ÜRO rahuvalve (UNIFIL) valdkonnas. Ta kasutab konkreetseid andmeid, ajaloolist tausta (nt resolutsioonid 425 ja 426) ning viiteid operatsiooni detailidele (Sinine joon, peakorter Naqouras). Ta rõhutab oma isiklikku varasemat osalust samas operatsioonis aastatel 1996–1997, mis annab talle autoriteedi.

Kõneleja näitab asjatundlikkust liitlasvägede paigutamise ja regionaalse kaitsekoostöö valdkonnas. Ta on kursis Poola, Leedu ja Soome lähenemistega liitlaste integreerimisel, rõhutades pikaajaliste lepingute ja majandusliku integratsiooni olulisust. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "strateegilised partnerid" ja viidatakse liitlaste kohaloleku pikaajalisele iseloomule.

Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigikaitse ja Kaitseliidu seadusandluse valdkonnas, olles seaduseelnõu juhtiv menetleja. Ta käsitleb spetsiifilisi teemasid nagu rahastamise loogika (varustuse mehitamine vs. inimeste varustamine) ja kollegiaalsete organite roll riigikaitses. Analüüs on metoodiline ja professionaalne, rõhutades lahendite otsimist ja protsessi põhjalikkust.

Kõneleja näitab asjatundlikkust Riigikogu sisemiste menetlusreeglite osas, eriti mis puudutab eelnõude liikumist algataja ja menetleva komisjoni vahel. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "riigikaitsekomisjon" ja "menetlev komisjon" ning rõhutatakse menetluse õiguslikkust.

Esineja demonstreerib sügavaid teadmisi riigikaitse, relvaseaduse ja Kaitseliidu õiguslikust raamistikust. Eriti tugev on asjatundlikkus seadusloome protseduurides, normitehniliste detailide täpsustamisel ning ministeeriumidevahelise (Kaitse-, Sise-, Justiitsministeerium) kooskõlastamise juhtimisel. Kasutatakse spetsiifilist terminoloogiat (nt "normitehnilised täpsustused", "taustakontrolliga seonduv").

Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigikaitse ja strateegilise planeerimise teemadel, eristades laia riigikaitse kuut sammast ning kritiseerides kitsast käsitlust. Ekspertiisi rõhutab viide Sun Tzu strateegilisele põhimõttele, mis näitab sügavamat arusaama strateegia ja taktika vahekorrast.

Kõneleja näitab asjatundlikkust energiaturu ja taristu teemadel, mainides efektiivseid elektrivõrke, turusüsteemi toimimist ja ühenduste olulisust. Eriti tugev on fookus merealuse taristu julgeoleku ja geopoliitiliste rünnakuriskide analüüsil, viidates idanaabri spetsiifilistele võimetele.

Kõneleja näitab asjatundlikkust hariduskorralduse (põhiharidus, algkoolid, kodulähedane põhiharidus) ja riiklike toetusmeetmete rakendamise osas kohaliku omavalitsuse tasandil. Eriti rõhutatakse poliitika väärkasutuse ohtu, mis viitab teadmisele KOV-i finantskäitumisest.

Kõneleja demonstreerib teadmisi julgeolekustrateegia ja välispoliitika analüüsi vallas, kasutades tehnilist terminit "ohudefinitsioon" (vastase kavatsus, võimed, võimalused). Eraldi rõhutatakse teadmisi BRIC-formaadist ja Venemaa võimest sanktsioonidest kõrvale hiilida. Analüüs on struktureeritud ja tugineb julgeolekuteooriale.