Kuude kaupa: Meelis Kiili
Kokku kuid: 11
Täielikult profileeritud: 11
09.2025
2 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat ekspertiisi riigikaitse ja rahvusvaheliste operatsioonide vallas, kasutades spetsiifilisi termineid ja ajaloolisi fakte (UNIFIL, ÜRO resolutsioonid 425 ja 426, Sinine joon). Autoriteet on kinnitatud detailsete protseduuriliste ülevaadetega julgeolekuolukordadest ja ohuhinnangutest, mis on saadud Kaitseväe Peastaabilt. Ekspertiis hõlmab ka teadmisi operatsiooni geograafilisest ulatusest ja teiste osalevate riikide panustest.
06.2025
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti riigikaitse ja sõjalise strateegia teemadel, viidates nii rahvusvahelistele konventsioonidele kui ka klassikalistele sõjandusteoreetikutele (Sun Zi). Erialateadmisi kasutatakse kaitseväe operatiivvõimaluste laiendamise vajaduse põhjendamiseks, rõhutades, et Eestil ei ole territooriumi, mida loovutada.
04.2025
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas, kasutades strateegilisi termineid nagu "vastase kavatsus, võimed ja võimalused". Ta analüüsib seaduseelnõu mõjusid Kaitseväe korrakaitselistele ja sõjalistele meetmetele ning seadusandluse ajakohasust. Samuti rõhutab ta vajadust korrelatsiooni järele Kaitseväele antud kohustuste ja õiguste vahel.
03.2025
3 Sõnavõtud
Kõrge asjatundlikkus riigikaitse, reservväelaste teemade ja mereõiguse valdkonnas, viidates ÜRO mereõiguse konventsioonile (UNCLOS) ja mandrilava seaduste puudumisele. Demonstreerib sügavat teadmist seadusandlikust protseduurist, tuues esile eelnõu menetlemise detailid, muudatusettepanekud ja ekspertide (nt dr Heiki Lindpere) seisukohad. Näitab tehnilist täpsust, küsides ministri määruse ja Vabariigi Valitsuse määruse erinevuse kohta.
02.2025
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab autoriteeti riigikaitse ja seadusandliku menetluse valdkonnas, esitades detailse ülevaate komisjoni tööst. Ta kasutab spetsiifilist terminoloogiat ja viitab ametnikele (Kaitseväe juhataja, osakonnajuhatajad) ning protseduurireeglitele (Riigikogu kodu- ja töökorra seadus).
12.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib asjatundlikkust riigikaitse ja rahvusvaheliste rahuvalveoperatsioonide (UNIFIL) valdkonnas. Eelkõige on esile toodud põhjalikud teadmised Riigikogu menetlusprotseduuridest, viidates tähtaegadele, lugemistele ja seaduse paragrahvidele (§ 109). Ekspertiis on suunatud faktide ja protseduurireeglite täpsele esitamisele.
11.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonide ja riigikaitsekomisjoni tööprotseduuride osas. Esitatakse detailseid andmeid UNIFIL-i loomise (resolutsioonid 425 ja 426), tegevuspiirkonna (Sinine joon), isikkoosseisu ja Eesti varasema osaluse kohta. Asjatundlikkust kinnitab ka viide isiklikule kuulumisele UNIFIL-i kontingenti aastatel 1996–1997.
09.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab asjatundlikkust kaitsekoostöö ja liitlaste kohaloleku strateegiliste aspektide osas, tuues esile regionaalsed erinevused (Poola, Leedu, Soome). Fookuses on liitlaste integreerimine regionaalsesse majandusse ja eluollu, mis viitab sügavamale poliitilisele arusaamale host nation support teemadel.
04.2024
2 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust riigikaitse seadusandluse ja Kaitseliidu seaduse alal, olles eelnõu juhtiv menetleja. Ta tunneb hästi avalik-õiguslike organisatsioonide rahastamise ja kontrolli eripärasid ning rõhutab tippjuhtide sotsiaalse küpsuse ja kompetentsuse olulisust. Samuti on ta kursis parlamendi tööprotseduuride ja õiguslike küsimustega.
03.2024
5 Sõnavõtud
Kõneleja demonstreerib sügavat asjatundlikkust riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas, käsitledes nii sõjalist strateegiat (Sun Tzu parafraseerimine) kui ka kriitilise taristu kaitset (merealused kaablid, plaan B). Eriti silmapaistev on detailne oskusteave seadusloome protseduuride ja normitehnika osas, olles juhtivkomisjoni ettekandja ning tegelenud seaduseelnõu keelelise ja tehnilise praagi parandamisega.
02.2024
1 Sõnavõtud
Kõneleja näitab üles teadmisi julgeolekustrateegia ja välispoliitika vallas, kasutades tehnilisi termineid nagu "ohudefinitsioon" ja selle komponendid (vastase kavatsus, võimed). Eriti rõhutatakse teadmisi sanktsioonide rakendamise ja rahvusvaheliste formaatide (BRIC) kohta. Ta pakub välja konkreetse strateegilise lähenemise ("piitsa ja prääniku taktika") BRIC-riikidega suhtlemiseks.