Päevakorra profiil: Meelis Kiili
Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE) kolmas lugemine
2024-04-10
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugevalt Kaitseliidu seaduse muudatuste poolt, eesmärgiga muuta organisatsioon paindlikumaks, rakendatavamaks ja vastupidavamaks. Kriitika on suunatud valitsemisala ametnikkonna suunas, kes ei ole mõistnud Kaitseliidu olemust ja kontrollib seda liigselt, rõhutades vajadust muuta rahastamise loogikat. Seisukoht on poliitikapõhine, keskendudes juhtimise ja planeerimise põhimõttelisele küsimusele riigikaitses.
1 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles asjatundlikkust riigikaitse seadusandluse ja organisatsioonijuhtimise valdkonnas, olles eelnõu juhtiv menetleja. Ta käsitleb metoodiliselt Kaitseliidu rahastamise ja kollegiaalsete organite rolli põhimõttelisi küsimusi, kasutades tehnilist terminit "mehitame varustust" vastandina "varustame inimesi". Ekspertiis laieneb ka arusaamale, et juhtimisprobleemid lahenevad vaid sotsiaalselt küpsete ja kompetentsete tippjuhtide kaudu.
1 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on professionaalne, metoodiline ja tunnustav, tänades Riigikaitsekomisjoni, Kaitseliitu, Kaitseministeeriumi ja minister Hanno Pevkurit. Kõne on loogiline ja keskendub protsessi kirjeldamisele ning lahendite otsimisele, hoidudes emotsionaalsetest üleskutsetest. Kasutatakse formaalset keelt, rõhutades, et töö oli "professionaalne ja väga metoodiline".
1 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja oli seaduseelnõu juhtiv menetleja, mis viitab intensiivsele osalemisele komisjoni töös ja eelnõu koostamisel. Ta märgib ära tiheda koostöö Kaitseliidu ja Kaitseministeeriumiga ning minister Hanno Pevkuri osalemise enamikul istungitel. See näitab aktiivset rolli seadusloome protsessi koordineerimisel ja juhtimisel.
1 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kriitika on suunatud valitsemisala ametnikkonna vastu, keda süüdistatakse Kaitseliidu olemuse mittemõistmises ja organisatsiooni liigses kontrollimises. See kriitika on suunatud juhtimisprintsiipidele ja kompetentsile, mitte poliitilistele vastastele. Kõneleja rõhutab, et Kaitseliit on 21 avalik-õiguslikust organisatsioonist kõige tihedamalt kontrollitud.
1 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on väga tunnustav ja konstruktiivne, rõhutades professionaalset ja metoodilist tööd Kaitseliidu, Kaitseministeeriumi ja Riigikaitsekomisjoni vahel. Kõneleja rõhutab lahendite otsimist, mitte kompromisse, märkides siiski, et rahastamise muudatusettepanekul oli "kompromissi maiku". Ta tänab eraldi kõiki osalenud osapooli.
1 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklik, keskendudes Kaitseliidu seaduse muudatustele ja kogu valitsemisala julgeolekuriskide ümbermõtestamise vajadusele. Mainitakse ka globaalseid ohte ja väljakutseid, mis ei ole seotud ainult Eestiga. Kohalikud või regionaalsed teemad puuduvad.
1 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Ei ole piisavalt andmeid.
1 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Ei ole piisavalt andmeid.
1 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Kaitseliidu seaduse muudatustel (335 SE), mille eesmärk on parandada organisatsiooni toimimist ja paindlikkust. Olulisimad teemad olid Kaitseliidu rahastamine ja kollegiaalsete organite roll riigikaitses. Kõneleja on eelnõu juhtiv menetleja ning rõhutab, et muudatused on väike samm suurema eesmärgi nimel.
1 Analüüsitud kõnesid