Päevakorra profiil: Meelis Kiili
Kaitseliidu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (335 SE) teine lugemine
2024-03-20
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt riigikaitse ja julgeoleku toetamisele suunatud, rõhutades Kaitseliidu seaduse parandamise olulisust. Kõneleja rõhutab erakondadeülest konsensust ja riigikaitse huve, seades esikohale poliitika sisu ja menetluse efektiivsuse. Ta hindab saavutatud tulemust "ideaalile lähedaseks," kuna leiti parimad lahendused, mitte pelgalt kompromissid.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles põhjalikku asjatundlikkust riigikaitse seadusandluse ja menetlusprotseduuride osas, tuues esile Kaitseliidu seaduse ning Relvaseaduse spetsiifilisi muudatusi. Ta rõhutab juriidilise ja normitehnilise sõnastuse täpsust, kaasates mitme ministeeriumi (Kaitse-, Sise-, Justiitsministeerium) eksperte. Ekspertiis on ilmne ka detailides, mis puudutavad seaduseelnõu tehnilist praaki ja keelelisi küsitavusi.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on ametlik, detailne ja protseduuriline, keskendudes süsteemsele aruandlusele komisjoni töö kohta. Kuigi toon on valdavalt loogiline ja faktipõhine, märgib kõneleja, et menetlus sisaldas ka kirge, kuid lõpptulemuseks oli efektiivne ja konsensuslik töö. Ta kasutab tunnustavat keelt, tänades kõiki panustajaid ja rõhutades protsessi süsteemsust.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Tegevusmustrid näitavad intensiivset tööd Riigikaitsekomisjonis, kus eelnõu arutati viiel istungil, kaasates laia ringi ministeeriumide ja Kaitseliidu esindajaid. Kõneleja esitab detailse ülevaate menetluse ajakavast ja osalejatest, rõhutades süsteemset rutiini. Ta rõhutab ka kaitseministri osalemist neljal komisjoni istungil.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõneleja viitab kaudselt menetluslikule vastuseisule ("obstruktsioon"), mis mõjutas seaduse jõustumise tähtaega, kuid ei kritiseeri vastaseid isiklikult. Otsest kriitikat vastaste suunas ei esitata, vaid rõhutatakse, et pärast algsete raskuste ületamist suudeti saavutada erakondadeülene kokkulepe. Ta keskendub probleemide lahendamisele, mitte vastandumisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on konsensuslik ja kaasav, rõhutades, et komisjon püüab riigikaitse küsimustes jätkuvalt saavutada konsensust ja et menetlused olid "erakondadeülesed." Kõneleja tunnustab edukat koostööd Kaitse-, Sise- ja Justiitsministeeriumiga, kes saavutasid uute sätete sõnastuses omavahelise kokkuleppe. Eesmärk oli leida "kõige paremaid lahendeid," mitte lihtsalt kompromisse.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad puudutavad Kaitseliidu finantseerimist ja tulumaksuseaduse muudatusi, mis olid seotud riigikaitse toetamisega. Fookus on seega kaitsevaldkonna piisava rahastamise tagamisel seadusandluse kaudu. Konkreetsed seisukohad maksude või regulatsiooni osas puuduvad.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalküsimused on käsitletud julgeoleku ja korrakaitse kontekstis, viidates relvaseaduse muudatustele ja taustakontrolli juriidilise sõnastuse täpsustamise vajadusele. Fookus on julgeoleku tagamisel Kaitseliidu liikmete ja relvade osas, rõhutades juriidilist täpsust. Otseseid sotsiaalseid teemasid ei käsitleta.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Kaitseliidu seaduse ja sellega seotud õigusaktide (Relvaseadus, Tulumaksuseadus) muutmisel, kus kõneleja tegutseb juhtivkomisjoni ettekandjana ja muudatuste toetajana. Oluliseks peeti eelnõu teksti keelelist ja normitehnilist täpsustamist ning konsensuse saavutamist, et eelnõu muutuks "paremaks ja selgemaks."
2 Analüüsitud kõnesid