Päevakorra profiil: Liina Kersna
Koolieelse lasteasutuse seaduse, kutseõppeasutuse seaduse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu (231 SE) teine lugemine
2024-04-03
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline seisukoht on tugev toetus koolieelse lasteasutuse, kutseõppeasutuse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõule. Eesmärk on sätestada seaduslik alus õpilaste nimekirjadest kustutamiseks, et vabastada õppekohti teistele lastele, keda nimetatakse "Eesti omad lapsed". Seisukoht on selgelt poliitikapõhine, keskendudes haridussüsteemi halduslikule korrastamisele ja efektiivsusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust haridusseaduste ja Riigikogu menetlusprotseduuride osas, viidates täpsetele kuupäevadele, seaduseelnõu ajaloole ja kultuurikomisjoni otsustele. Ta esitab ka konkreetse hinnangu eelnõu mõjule, mainides, et muudatuse läbi minnes vabaneb tõenäoliselt 200–300 õppekohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne ja protseduuriline, keskendudes eelnõu ajaloo ja menetluse selgitamisele ning õigustamisele. Kõneleja kasutab loogilist argumentatsiooni, et rõhutada seaduse vajalikkust, väljendades samas kahetsust ja kerget pahameelt varasema obstruktsiooni üle. Ta kirjeldab eelnõu kui "väga oluline ja hea eelnõu", andes sellele positiivse hinnangu.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster on seotud aktiivse osalemisega seadusloome protsessis, esinedes Riigikogus eelnõu teisel lugemisel. Ta viitab tihedale tööle Kultuurikomisjonis ja seab selge ajakava edasiseks menetluseks, prognoosides kolmandat lugemist 10. aprillil.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud EKRE fraktsiooni vastu, keda süüdistatakse menetluslikus obstruktsioonis massiliste (200) muudatusettepanekute esitamise kaudu. Kõneleja väidab, et muudatusettepanekud olid tehtud Riigikogu töö takistamise eesmärgil, kuigi EKRE saadikud eelnõu sisu tegelikult toetasid. Kriitika on suunatud protseduurile, mitte niivõrd poliitilisele sisule.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostööd Kultuurikomisjonis, tuues esile, et otsus eelnõu menetlemisega edasi minna oli 1. aprillil konsensuslik. See viitab valmisolekule leida lahendusi ja saavutada erakondadeülene kokkulepe, kui obstruktsioon on kõrvaldatud.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklikul tasandil, käsitledes haridusseaduste muudatusi, mis mõjutavad õppekohtade haldamist Eesti haridussüsteemis tervikuna. Puudub viide konkreetsetele piirkondlikele projektidele või kogukondadele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduse kättesaadavus ja haldamine, eriti seoses Eestist lahkunud Ukraina laste ja nende õppekohtadega. Kõneleja toetab tugevalt seadusliku aluse loomist, et vabastada õppekohad teiste laste jaoks, rõhutades haridussüsteemi efektiivsust ja Eesti laste prioriteeti.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik prioriteet on koolieelse lasteasutuse, kutseõppeasutuse ning põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muutmise eelnõu (231 SE) edukas vastuvõtmine. Kõneleja on eelnõu tugev toetaja ja esitleja, rõhutades menetluse edasiviimist pärast pikka obstruktsioonist tingitud seisakut.
3 Analüüsitud kõnesid