Päevakorra profiil: Liina Kersna
Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Tugev toetus haridusreformi eelnõule (653 SE), mis on raamitud poliitilise vajadusena õpetajate tööjõu stabiliseerimiseks ja haridussüsteemi kokkukukkumise vältimiseks. Põhirõhk on kvalifikatsioonita õpetajate toetamisel ning koolijuhtide atesteerimise ja vastutuse suurendamisel. Poliitiline positsioon on peamiselt poliitika- ja lahendustepõhine, otsides võimalusi eelnõu paremaks muutmiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõrge asjatundlikkus hariduspoliitikas, eriti õpetajate kvalifikatsiooni statistika ja seaduse üksikasjade osas (nt lepingute pikkus, atesteerimiskomisjoni moodustamine). Tsiteerib konkreetseid riiklikke rahastamissummasid ja programme (nt 7,7 miljonit eurot ülikoolidele, Õpetaja Akadeemia) ning kasutab andmeid (nt 70% alustavatest õpetajatest on kvalifikatsioonita) argumentide toetamiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Analüütiline, detailne ja protseduuriline, eriti komisjonitöö ettekandmisel, kus loetletakse osalejad ja arutelu sisu. Toon on konstruktiivne ja toetav, rõhutades vajadust eelnõu paremaks muuta. Kasutab loogilisi argumente, mida toetavad statistika ja konkreetsed poliitikamehhanismid, näiteks 25% enesearendamise aja vajalikkuse rõhutamine.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Väga aktiivne seadusandlikus protsessis, olles kultuurikomisjoni ettekandja olulise hariduseelnõu osas. Osaleb detailsetes komisjoniaruteludes, küsitleb ministreid ja ametnikke ning esitab neist täiskogule põhjalikke kokkuvõtteid. Tegevusmuster viitab tugevale pühendumisele seaduseelnõu menetlemisele ja selle sisu parandamisele.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Ebapiisavad andmed.
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Väga koostööaldis, rõhutades konsensuslikke otsuseid kultuurikomisjonis. Teeb konstruktiivset koostööd ministri ja ametnikega, otsides selgitusi ja pakkudes välja parandusettepanekuid (nt kvalifikatsioonita õpetajate 3-aastase lepingu küsimus). Näitab üles valmisolekut arutelu jätkamiseks komisjonis pakutud lahenduste osas.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on täielikult riiklik, käsitledes riigikoolide ja kohaliku omavalitsuse koolide struktuuri ja personali kogu Eestis. Konkreetsed piirkondlikud projektid või kohalikud probleemid puuduvad, rõhk on üleriigilisel haridussüsteemi stabiilsusel.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Toetab märkimisväärseid riiklikke kulutusi ja investeeringuid haridusse ja koolitusprogrammidesse (nt 7,7 miljonit eurot ülikoolidele, 4,2 miljonit eurot Õpetaja Akadeemiale), et lahendada õpetajate puudus. Peab investeeringuid inimkapitali (õpetajakoolitus) süsteemi stabiilsuse seisukohalt kriitiliseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Tugev fookus hariduskvaliteedile ja õpetajate tööjõuküsimustele. Eestkõneleja haavatavate rühmade, eriti alustavate ja kvalifikatsioonita õpetajate toetamise eest, rõhutades vajadust mentorluse, 25% enesearendamise aja ja pikema töökindluse (3-aastane leping) järele. Rõhutab koolijuhtide rolli õpetajate innustamisel kvalifikatsiooni omandama.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatustel (653 SE), eriti õpetajate karjäärimudeli ja koolijuhtide atesteerimise osas. Püüab aktiivselt eelnõud muuta, et võimaldada pikemaid lepinguid kvalifikatsiooni taotlevatele õpetajatele, ning küsib seotud kutseseaduse Riigikokku jõudmise aja kohta.
4 Analüüsitud kõnesid