Päevakorra profiil: Liina Kersna
Haridus- ja teadusministri 2025. a ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest
2025-05-15
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt suunatud haridusstrateegia "Eesti 2035" eesmärkide toetamisele, rõhutades elukestva õppe ja kõrghariduse osakaalu suurendamise vajadust. Eriti rõhutatakse proaktiivset investeerimist tehisaru (TI) teemadesse ja doktoriõppesse, nähes seda kui võtit riigi majanduslikuks ja sotsiaalseks eduks. Positsioon on selgelt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades initsiatiivi hoidmist ja teerajaja rolli.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles tugevat asjatundlikkust hariduspoliitika, eriti tehisaru integreerimise, elukestva õppe ja kõrghariduse arengu osas. Kasutatakse rohkelt andmeid ja statistikat (OECD näitajad, doktorikraadide arvud, investeeringu tasuvus 7:1) ning viidatakse spetsiifilistele programmidele (TI-Hüpe) ja ekspertide (Jaak Vilo) ettepanekutele. Eraldi rõhutatakse enesereguleeritud õppimise ja pedagoogiliste oskuste olulisust tehisaru ajastul.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on analüütiline, optimistlik ja proaktiivne, rõhutades Eesti võimet olla paindlik ja teerajaja. Kõneleja kasutab veenmiseks tugevaid loogilisi argumente ja statistilisi võrdlusi teiste riikidega, et õigustada suuri investeeringuid haridusse. Toon on formaalne ja ettenägelik, rõhutades, et targimad riigid investeerivad enne, kui teised vajadusest aru saavad.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu istungil, esitades detailse küsimuse täiskasvanuhariduse tasuliseks muutmise mõjude kohta ja pidades põhjaliku ettekande haridusstrateegia teemal. Taotlus lisaajale näitab pühendumist teema põhjalikule käsitlemisele. Laiemate tegevusmustrite kohta (nt regulaarsed esinemised või reisimine) andmed puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsene vastuseis puudub. Kõneleja esitab küsimuse täiskasvanuhariduse korduvõppe tasuliseks muutmise otsuse mõjuanalüüsi kohta, mis viitab murele poliitika tagajärgede pärast, kuid ei kritiseeri otseselt poliitilisi vastaseid.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja rõhutab koostööd, viidates eduka kokkuleppe saavutamisele doktoriõppekohtade suurendamisel ("Võim ja vaim on teinud koostööd"). Samuti toetatakse presidendi eestvedamisel käivitatud TI-Hüppe programmi ning rõhutatakse vajadust koostööks teadlaste, ettevõtjate ja õpetajate vahel.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil (Eesti haridusvaldkonna arengukava) ja rahvusvahelistel võrdlustel (OECD, Taani, Norra, Šveits, Saksamaa) kõrghariduse ja doktorikraadide osakaalu osas. Konkreetsed regionaalsed või kohalikud huvid puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt investeeringute pooldajad inimkapitali, eriti kõrghariduse ja doktoriõppe valdkonnas. Rõhutatakse, et haridusinvesteeringud toovad majandusele märkimisväärset kasu (vähemalt seitse eurot tagasi iga investeeritud euro eest) ja on vajalikud majanduse liikumiseks kõrgema lisandväärtuse suunas tehisaru toel. Lühiajalist kulu doktoriõppe suurendamisel peetakse pikas plaanis kasulikuks.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest keskendutakse haridusele kui ühiskonna terviklikkuse ja heaolu alusele. Kõrghariduse omandamist nähakse vahendina, mis tagab targema ühiskonna, parema tervise ja rikkuse, et toetada abivajajaid ning tagada kvaliteetne haridus ja solidaarne tervishoid. Samuti rõhutatakse vajadust avardada võimalusi kõrghariduse omandamiseks sõltumata noore taustast.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" haridusvaldkonna eesmärkide elluviimisel. Prioriteetide hulka kuulub doktoriõppekohtade arvu suurendamine 500-ni, pöörates erilist tähelepanu tehisaru temaatikale. Samuti on fookuses täiskasvanuhariduse korduvõppe tasuliseks muutmise mõjuanalüüs.
3 Analüüsitud kõnesid