Päevakorra profiil: Yoko Alender
Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (555 SE) kolmas lugemine
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale toetusele energiajulgeolekule ja iseseisvusele, eriti Mandri-Euroopa sagedusalaga liitumise ja põlevkivireservi säilitamise kaudu. Käsitlus on poliitikapõhine, rõhutades seadusandlike muudatuste (nt salvestusvõimsuste kiirendamine) olulisust taskukohase ja töökindla elektrivarustuse tagamisel. Kuigi põlevkivi ei peeta tulevikusuunaks, toetatakse selle ajutist kasutamist reservina kuni uute juhitavate võimsuste valmimiseni. Reformierakond toetab eelnõu tugevalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles suurt asjatundlikkust energiapoliitika ja infrastruktuuri vallas, kasutades tehnilisi termineid nagu "sagedusala", "ülekoormustasu" ja "juhitavad võimsused". Esitatakse konkreetseid andmeid investeeringute (1,6 miljardit eurot) ja tarbijakulude (1 sent/kWh, 13 eurot aastas energiavarustuskindluse eest) kohta. Eraldi rõhutatakse uute võimsuste, nagu 200 MW akupargi, rolli süsteemi stabiliseerimisel.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on enesekindel ja optimistlik, rõhutades saavutuste positiivsust ("ülipositivne samm") ja energiajulgeoleku tagamise ülimat olulisust. Kõneleja kasutab loogilisi argumente ja andmeid, et põhjendada seaduseelnõu vajalikkust, samas lükates alguses ümber vastaste esitatud valeväiteid. Toon on formaalne ja keskendub detailsele poliitika selgitamisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne seadusandlikus protsessis (kolmas lugemine) ja viitab pidevalt käimasolevatele läbirääkimistele turuosalistega sagedusreservide metoodika leidmiseks. Mainitakse ka konkreetseid arendusprojekte, nagu aasta lõpus valmiv akupark, mis näitab seotust poliitika elluviimisega.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsioonist kritiseeritakse otseselt Isamaa erakonda saartalitluse eelnõu vastustamise eest, väites, et see tooks kaasa tipukoormuse hindade kolmekordse tõusu. Samuti lükatakse ümber majanduskomisjoni aseesimehe esitatud valeväited India ja Hiina Pariisi kliimaleppe ratifitseerimise kohta. Kriitika on poliitikapõhine ja intensiivne, keskendudes vastaste seisukohtade negatiivsete tagajärgede esiletoomisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja tunnustab koostööd, kiites endise majanduskomisjoni esimehe Jaak Aabi kõnet kui sisukat ja detailset. Rõhutatakse energia iseseisvuse saavutamist kui ühist pingutust, mis hõlmas edukat rahvusvahelist koostööd Eesti, Läti, Leedu ja Poola vahel.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on tugevalt suunatud Balti riikide ja Mandri-Euroopa koostööle sagedusalaga liitumisel, mainides 1,6 miljardi euro suurust investeeringut võrkude tugevdamisse. Siseriiklikult pööratakse tähelepanu Ida-Virumaale, kus põlevkivielektri tootmine on ajalooliselt tekitanud keskkonna- ja tervisekahjusid.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated toetavad turupõhiseid lahendusi (sagedusreservide turg), kuid rõhutavad riikliku sekkumise ja regulatsiooni vajalikkust energiajulgeoleku tagamiseks. Salvestusvõimsuste arendamist peetakse ülioluliseks, et maksimeerida taastuvenergia odavate tundide majanduslikku kasu ja hoida elektri hind taskukohasena.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest mainitakse põlevkivielektri tootmise ajaloolist hinda keskkonnale ja Ida-Virumaal elavate inimeste tervisele. See viitab murele avaliku tervise ja keskkonnakaitse pärast, mis on seotud energeetika üleminekuga.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõul (555 SE), mille peamised prioriteedid on salvestusvõimsuste arendamise kiirendamine ja põlevkivijaamade turule toomine reservina (saartalitlus). Kõneleja on eelnõu tugev toetaja ja rõõmustab selle lõpphääletusele jõudmise üle, nähes selles panust energiajulgeolekusse.
2 Analüüsitud kõnesid