Päevakorra profiil: Ester Karuse
Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) teine lugemine
2025-06-11
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugev vastuseis lisaeelarvele (651 SE), kuna see süvendab ebaõiglust ja puudub sihipärane sotsiaalne toetus haavatavatele rühmadele. Kuigi toetatakse tugevat julgeolekupoliitikat ja kaitsekulude tõstmist 5%-ni, rõhutatakse, et see peab toimuma õiglase ja püsiva rahastamise kaudu. Kõneleja raamib oma seisukohti väärtuspõhiselt, keskendudes sotsiaalsele õiglusele ja vastutustundlikule rahandusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab tugevat asjatundlikkust riigi rahanduse, maksupoliitika ja sotsiaalvaldkonna küsimustes. Kasutatakse konkreetseid numbreid ja prognoose, näiteks laenukoormuse intressikulu (320 miljonit eurot aastaks 2027), pankade kasumite (miljard eurot) ja maksuküüru kaotamise mõju (500 miljonit eurot) kohta. Viidatakse Eesti Panga prognoosidele, et toetada argumente püsivate tuluallikate vajalikkusest.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline ja tungiv, süüdistades valitsust ideoloogilistes valikutes ja ebaõigluses. Kasutatakse nii emotsionaalseid termineid ("küünilisem," "poputamine") kui ka loogilisi argumente, rõhutades majanduskasvu kidumist ja inflatsiooni mõju ostujõule. Üldtoon on formaalne ja keskendub poliitika tagajärgedele, küsides korduvalt, keda eelarve tegelikult aitab või koormab.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmete põhjal esines kõneleja ühel päeval kolm korda, keskendudes Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teisele lugemisele. Kaks esinemist olid küsimuste-vastuste vormis ja üks pikem kõne.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on valitsuskoalitsiooniga, keda kritiseeritakse teravalt ebaõiglase rahanduspoliitika ja rikaste poputamise eest. Kriitika on poliitiline ja ideoloogiline, süüdistades valitsust teadlikus puudujäägi kasvatamises, maksuleevenduste andmises jõukamale kihile ning solidaarsuse kärpimises. Kompromissivalmidus puudub, kuna kõneleja ei toeta lisaeelarvet.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab Sotsiaaldemokraatide varasemale toetusele kaitsekulude tõstmisele 5%-ni, mis näitab põhimõttelist valmisolekut julgeolekupoliitikas koostööks. Praeguse lisaeelarve osas on seisukoht aga jäik ja vastanduv, rõhutades, et kaitsevõimet ei saa rahastada õpetajate ja arstide arvelt.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on suunatud Kagu-Eestile ja Valgale, mida mainitakse kui piirkondi, kus on kõige madalamad palgad ja väiksem ligipääs teenustele. Samuti tuuakse näiteks Valga, kus pangakontoreid järjest kinni pannakse, rõhutades teenuste kadumist väiksemates asulates.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Pooldab õiglast ja progressiivset maksupoliitikat, nõudes suurkorporatsioonide (Google, Facebook) ja pankade maksustamist riigikaitse püsivaks rahastamiseks. Ollakse vastu tööinimeste maksukoormuse tõstmisele (käibemaks, tulumaks) ja kritiseeritakse maksuküüru kaotamist, mis soosib suurema sissetulekuga inimesi. Peab valitsuse poliitikat vastutustundetuks, kuna see suurendab võlga ja puudujääki.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas keskendutakse haavatavate rühmade toetamisele ja solidaarsuse säilitamisele. Nõutakse toimetulekupiiri tõstmist, et leevendada pensionäride, üksi elavate vanemaealiste ja lastega perede toimetulekuraskusi inflatsiooni tingimustes. Kritiseeritakse eelarvet, mis ei paku sihipäraseid leevendusmeetmeid sotsiaalvaldkonnas.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on Riigi 2025. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (651 SE) vastustamine. Kõneleja tegutseb eelnõu tugeva oponendina, kritiseerides selle tehnilisi täpsustusi ja ebaõiglast katteallikate valikut, mis lükkab tegelikud otsused tulevikku.
3 Analüüsitud kõnesid