Päevakorra profiil: Ester Karuse
Arupärimine põhikooli lõpueksamitelt läbikukkumise kohta (nr 800)
2025-10-06
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on hariduse ebavõrdsuse ja kehvade põhikooli lõpueksamite tulemuste lahendamisel, eriti matemaatikas. Esineja nõuab tungivalt riigipoolset võrdset toetust kõikidele piirkondadele, kritiseerides Valga jätmist hätta võrreldes Ida-Virumaaga. Seisukoht on tugevalt suunatud haridusjuhtimise parandamisele ja õpetajate töömotivatsiooni tagamisele. Probleemi käsitletakse nii sotsiaalse kui ka regionaalse ebaõigluse küsimusena.
4 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab asjatundlikkust haridusvaldkonnas, tuues esile detailseid andmeid Valga Põhikooli matemaatikaeksamite tulemuste ja õpetajate lahkumise kohta (üle poole lõpetajatest kukkus läbi, lahkus 12 õpetajat). Ta analüüsib probleemi sotsiaalseid ja administratiivseid põhjuseid, nagu stress, keelebarjäär ja kehv haridusjuhtimine kohalikul tasandil. Kasutatakse tsitaate Valga Gümnaasiumi direktorilt ja viiteid kohalikele meediaväljaannetele.
4 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on kirglik, kriitiline ja retooriliselt laetud, rõhutades hariduse ebavõrdsuse "jõhkrat" olemust. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle ja retoorilisi küsimusi ("Miks Valga Martin on vähem oluline kui Kohtla-Järve Sergei?"), et rõhutada Valga olukorra ebaõiglust. Esineja toetub nii konkreetsetele faktidele kui ka lugudele (õpetajate kohtuvaidlus) ning lõpetab otsese üleskutsega Valga valla valijatele.
4 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Esineja tegevusmuster hõlmab arupärimiste esitamist (esitatud 17. juunil) ja aktiivset osalemist kohalikes haridusteemalistes debattides Valgas. Ta kasutab Riigikogu kõnepulti, et tuua esile regionaalseid probleeme ja nõuda neile riiklikku lahendust.
4 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Valga Vallavalitsuse vastu, keda süüdistatakse kehvas haridusjuhtimises, õpetajatega kohtus käimises ja töömotivatsiooni õõnestamises. Kriitika on intensiivne ja sisuline, tuues esile vallavalitsuse keeldumise õpetajatega töölepingu muudatusi arutada. Esineja kutsub Valga elanikke üles mitte valima tänaseid võimulolijaid, kes on hariduselu "tükkideks lammutanud".
4 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Puuduvad andmed koostöö kohta Riigikogu kolleegidega või teiste erakondadega. Fookus on haridusministri ja kohaliku omavalitsuse vastutusele kutsumisel.
4 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on äärmiselt tugevalt regionaalne, keskendudes Valga linna ja valla haridusprobleemidele. Esineja rõhutab oma isiklikku seotust Valgaga (õppinud Valga Põhikoolis ja Gümnaasiumis) ning nõuab riigilt Valga rahvusliku mitmekesisuse tunnustamist ja toetamist võrdselt Ida-Virumaaga.
4 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud seisukohad puudutavad kaudselt töösuhteid ja avaliku raha kasutamist, kritiseerides Valga valda õpetajate töötasu vähendamise katse ja kohtukulude pärast. Esineja toetab õpetajate õiguste ja töömotivatsiooni tagamist ning kritiseerib avaliku raha kasutamist õpetajate vastu vaidlemiseks.
4 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Haridus on keskne sotsiaalne teema, rõhutades vajadust tagada võrdsed võimalused ja toetada lapsi, keda mõjutavad stress, madal enesehinnang ja keelebarjäär (kasin riigikeeleoskus). Samuti rõhutatakse koolikohustuse täitmise jälgimist ja tagamist kuni 18. eluaastani ning mahajääjate järgiaitamise süsteemide toetamist.
4 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud haridusministri vastutusele ja lahenduste leidmisele põhikooli lõpueksamite probleemidele. Esineja nõuab selgitusi, kuidas riik toetab järgiaitamist ja kuidas lahendatakse koolikohustuse täitmise tagamine 18-aastaste noorte puhul.
4 Analüüsitud kõnesid