Päevakorra profiil: Jaanus Karilaid
Ülevaade "Õigusloomepoliitika põhialuste aastani 2030" täitmise kohta 2022. aastal
2024-01-24
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt kriitiline valitsuse õigusloome kvaliteedi ja poliitilise kultuuri suhtes. Kõige teravamad teemad on läbipaistvuse puudumine, ebapiisav mõjuanalüüs ning valitsuse retoorika ja tegelikkuse suur lahknevus. Esineja raamib olukorda parlamentaarse kriisina, süüdistades valitsust valetamises valijatele suurema toetuse saamiseks. Seisukoht on jõuliselt protseduuripõhine, nõudes paremat seaduseelnõude kontrolli.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja näitab üles sügavat asjatundlikkust õigusloomeprotsessi ja kvaliteedinõuete osas, rõhutades mõjuanalüüsi ja põhiseadusega kooskõla tähtsust. Ta on kursis Justiitsministeeriumi kooskõlastamise tööriistadega (kooskõlastamata jätmine) ja parlamendi pädevuse kitsendamise pikaajalise probleemiga. Samuti viitab ta spetsiifilisele seadusandlikule ebaõnnestumisele, tuues näiteks relvaseaduse tervikteksti puudumise alates 2001. aastast.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on võitlev, kriitiline ja tungiv, rõhutades teravalt retoorika ja tegelikkuse vahelist suurt lõhet, kasutades väljendeid nagu "karjuvalt teistsugune". Kasutatakse nii loogilisi argumente (protseduurilised puudujäägid) kui ka emotsionaalseid näiteid poliitilisest kultuuritusest ja valetamissüüdistustest. Esineja nõuab praktilisi samme (kooskõlastamata jätmine) visioonikonverentside asemel.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed piirduvad ühe esinemisega Riigikogus õigusloomepoliitika ülevaate teemal 2024. aasta jaanuaris. Esineja viitab korduvalt sellele, et käsitletud probleemid (parlamendi pädevus, relvaseadus) on olnud arutlusel pikki aastaid ja igal aastal, mis viitab tema pikaajalisele ja järjepidevale tegelemisele nende teemadega.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on justiitsminister Kalle Laanet ja valitsuskoalitsioon, eriti Reformierakond. Kriitika on suunatud nii protseduurilistele puudujääkidele (kooskõlastamata jätmise tööriista mittekasutamine) kui ka poliitilisele eetikale. Esineja süüdistab valitsust poliitilises kultuurituses, valetamises valijatele (peretoetuste näide) ja julmas tegutsemises, mis on viinud parlamentaarse kriisini.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esineja kritiseerib läbipaistmatut koostööd, nõudes, et Justiitsministeerium teeks märkused kirjalikult, mitte anonüümselt või parteiliini pidi. Ta märgib, et kuigi parlamendi pädevuse suurendamise vajaduses on fraktsioonideülene konsensus, ebaõnnestub see koostöö riigieelarve koostamise faasis, mis näitab tegelikku koostöövalmiduse puudumist.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Andmeid ebapiisavalt. Keskendutakse ainult riiklikule õigusloomele, parlamendi funktsioonidele ja ministeeriumide tegevusele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on kaudsed, kritiseerides peretoetuste kärpimist, mis tehti ilma mõjude analüüsita. Esineja vihjas, et see otsus oli suure tõenäosusega ideoloogiline, mitte rahaküsimus, kritiseerides seeläbi valitsuse fiskaalset prioriteetide seadmist.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on pere- ja lastetoetused, mille kärpimist kritiseeritakse teravalt kui valijate petmist ja poliitilise kultuurituse näidet. See viitab tugevale toetusele peretoetuste säilitamisele või tõstmisele. Mainitakse ka vajadust uuendada relvaseaduse tervikteksti.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on õigusloome kvaliteedi tõstmisel, nõudes Justiitsministeeriumilt puudulike eelnõude kooskõlastamata jätmist. Oluline prioriteet on Riigikogu pädevuse suurendamine, et parlament suudaks luua terviktekste. Samuti nõutakse relvaseaduse uue tervikteksti väljatöötamist.
3 Analüüsitud kõnesid