Päevakorra profiil: Jaanus Karilaid
Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu (570 UA) kolmas lugemine
2025-06-18
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Tugev toetus Kirikute ja koguduste seaduse muutmise eelnõule, mille eesmärk on katkestada Moskva patriarhaadi juriidiline ja administratiivne side Eestiga. Positsioon on väärtuspõhine ja julgeolekule orienteeritud, rõhutades vajadust kaitsta ühiskonda Venemaa agressiooni toetavate institutsioonide eest. Rõhutatakse laiapõhjalist poliitilist mandaati (75 poolthäält 2024. aasta mais) ja tunnustatakse parlamendi paindlikkust eelmise eelnõu osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Näitab sügavat teadmist kirikuõiguse ja Eesti õigusloome ajaloolisest kontekstist, viidates kanoonilisele õigusele, Konstantinoopoli alluvusele ja 1944. aasta sündmustele. Tugineb Siseministeeriumi usuekspertide 12-leheküljelisele analüüsile, et kinnitada eelnõu põhiseaduslikkust. Kõneleja on võimeline esitama juriidilisi argumente usuvabaduse piiramise süüdistuste ümberlükkamiseks.
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on võitlev ja otsustav, kasutades teravat kriitikat vastaste suunas, keda süüdistatakse ühiskonda lõhestavates hoiakutes. Kasutab nii loogilisi (õiguslik alus, põhiseaduslikkus) kui ka emotsionaalseid apelle, kirjeldades Moskva patriarhaadi mõju kui "kombitsaid" ja selle juhi tegevust tapmise legitimiseerimisena. Vastaste dogmasid ja kanoonilise õiguse kasutamist peetakse "häbiväärselt piinlikuks".
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt parlamendi debattides, eriti tundlike julgeoleku- ja väärtusküsimuste kolmandal lugemisel. Viitab varasematele hääletustele (2024-05-06) ja eelmise eelnõu menetlusele, näidates järjepidevat seotust teemaga. Teises kõnes korrigeerib ta kohe valesti kõlama jäänud fakti oma hääletuse kohta.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Kõlvarti juhitud Keskerakond, Varro Vooglaid, Belobrovtsev ja Tšaplõgin, keda süüdistatakse ühiskonda lõhestavate positsioonide võtmises. Kriitika on terav ja väärtuspõhine, seostades vastuseisu Moskva patriarhaadi lahutamisele vastuseisuga Eesti koolile ja punamonumentide äraviimisele. Kompromiss vastastega on välistatud, kuna nende hoiakuid peetakse sügavalt juurdunuks.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Tunnustab laiapõhjalist koostööd, kiites Siseministeeriumit, õiguskomisjoni ja praktiliselt kõiki erakondi peale nimetatud vastaste. Märgib ära parlamendi paindlikkuse ja sisu presidendi kriitikale vastutulemisel, mis viitab valmisolekule kompromissiks eelnõu sisu osas, et tagada selle vastuvõtmine.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Keskendub puhtalt riiklikule julgeolekule ja õigusloomele Eestis, käsitledes samas rahvusvahelisi tagajärgi, nagu Moskva patriarhi tegevus ja sõda Ukrainas. Konkreetne kohalik või piirkondlik fookus puudub.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on usuvabaduse ja riikliku julgeoleku tasakaal, kusjuures kõneleja eitab usuvabaduse piiramist, vaid rõhutab administratiivse kanali äravõtmist. Lisaks mainitakse eelnõu laiemat eesmärki tõkestada tulevikus islamiäärmuslust, näidates fookust julgeolekule ja sotsiaalsele stabiilsusele.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine prioriteet on Kirikute ja koguduste seaduse muutmise seaduse eelnõu vastuvõtmine, mille eesmärk on katkestada sidemed Moskva patriarhaadiga. Kõneleja on tugev toetaja, rõhutades eelnõu põhiseaduslikkust ja laiapõhjalist poliitilist mandaati. Eelnõu näeb ette ka meetmeid islamiäärmusluse tõkestamiseks tulevikus.
2 Analüüsitud kõnesid