Päevakorra profiil: Jaanus Karilaid
Justiits- ja digiministri 2025. aasta ettekanne "Õigusloomepoliitika põhialused aastani 2030" elluviimisest
2025-05-08
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevalt kohtunike autonoomia säilitamisele kohtureformi käigus ja halduskoormuse vähendamisele. Esineja on valitsuse tekitatud bürokraatiarägastiku vastane, nõudes konkreetset tegevuskava selle lahendamiseks. Toetus kohtureformile on tingimuslik, sõltudes sellest, kas reform parandab olukorda kodaniku vaatevinklist, mitte tsentraliseerimise mugavusest. Framing on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhine, rõhutades õigusloome kvaliteeti ja parlamendi rolli.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Esineja demonstreerib sügavat asjatundlikkust õigusloomepoliitika, kohtusüsteemi reformi ja halduskoormuse teemadel. Ta kasutab tehnilisi termineid (nt kohtunike autonoomia, põhiseaduspärasuse kontroll) ja esitab konkreetseid palganumbreid parlamendi ja ministeeriumi juristide väärtustamise küsimuses. Rõhutatakse, et juristide ettevalmistus peaks tagama eelnõude elementaarse põhiseaduspärasuse.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on alguses viisakas, kuid muutub kiiresti kriitiliseks ja nõudlikuks, eriti valitsuse tegevusetuse osas bürokraatia vähendamisel. Esineja kasutab loogilisi argumente ja faktipõhist kriitikat (nt palgaerinevused, eelnõude arv), nõudes probleemide fikseerimise asemel kiiret tegutsemist. Tone on otsekohene ja murelik õigusloome kvaliteedi ja parlamendi personali väärtustamise pärast.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed piirduvad kahe sisulise sõnavõtuga ühel päeval (08.05.2025) Justiits- ja digiministri ettekande raames. Esineja on aktiivne Riigikogu debattides, kasutades võimalust esitada nii tunnustust kui ka teravat kriitikat.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud Reformierakonna valitsuse vastu, keda süüdistatakse üle kahekümne halduskoormust suurendava eelnõu tootmises, mis aeglustab ühiskonna toimimist. Kriitika on poliitika- ja protseduuripõhine, rõhutades riigi pidevat umbusaldust ettevõtjate suhtes. Samuti kritiseeritakse poliitilist rivaali Jürgen Ligit parlamendi personali alavääristamise eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Esineja näitab üles tingimuslikku koostöövalmidust kohtureformi osas, pakkudes Isamaa toetust eeldusel, et säilib kohtunike autonoomia ja reform on kodanikukeskne. Ta tunnustab justiitsministrit hea poliitilise kultuuri eest, et vastatakse igale fraktsioonile eraldi.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklik, käsitledes õigusloome kvaliteeti, kohtureformi ja bürokraatia vähendamist kogu riigis. Mainitakse küll ohtu, et kohtunikud peavad spetsialiseerumise tõttu üle Eesti ühest kohtumajast teise sõitma, kuid see on süsteemne, mitte regionaalne rõhuasetus.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt ettevõtjasõbralikud ja bürokraatiavastased, rõhutades, et heaolu ja rikkus tulevad ettevõtete kaudu. Esineja kritiseerib valitsust halduskoormuse suurendamise eest, mis takistab majanduse toimimist, ja nõuab riigipoolse pideva kontrollimise ja umbusalduse lõpetamist ettevõtjate suhtes. Nõutakse tegevuskava mõttetute kontrollide vähendamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Not enough data
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on kohtureformi tingimustel läbiviimisel, et säiliks kohtunike autonoomia ja sõltumatus. Oluline prioriteet on ka Riigikogu õigusteenistuse võimekuse ja personali väärtustamise tagamine, et parandada õigusloome kvaliteeti. Esineja on vastuseisul Reformierakonna eelnõudele, mis suurendavad halduskoormust.
3 Analüüsitud kõnesid