Päevakorra profiil: Jaanus Karilaid
2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) teine lugemine
2024-11-13
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugev vastuseis 2025. aasta riigieelarvele, mida kirjeldatakse kui poliitilise selgroo ja pika/lühikese vaate puudumist. Kriitika on suunatud valitsuse suutmatusele lahendada majanduslanguse, tervishoiu ja omavalitsuste rahastamise probleeme. Eelarvet peetakse pelgalt võimul püsimise eelarveks, mis ei kanna mingit sisulist sõnumit. Stants on tugevalt tulemuspõhine, kritiseerides valitsuse vastutustundetust.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust riigieelarve, kohalike omavalitsuste rahastamise (tasandusfond, huviharidus) ja taristu (teede hooldus) teemadel. Kasutatakse tehnilisi termineid ja viidatakse eelarve läbipaistmatusele, tuues esile peidetud poliitilised katuserahad. Argumentide toetuseks tsiteeritakse endiste rahandusministrite ja kaitseekspertide kriitikat eelarve segasuse ja võimelünkade kohta.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitlev, kriitiline ja pakiline, rõhutades valitsuse ükskõiksust rahva probleemide suhtes korduva fraasiga "ei lähe korda". Kasutatakse palju retoorilisi küsimusi ja irooniat, eriti viidates rahandusministri tiitlile "maailma parim". Kõne on emotsionaalselt laetud, süüdistades koalitsiooni võimul olemise printsiibi eelistamises Eesti inimeste aitamisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osaleb aktiivselt Riigikogu istungil riigieelarve teisel lugemisel, viidates varasematele küsimustele koalitsioonipoliitikutele ja rahanduskomisjoni esimehele. Muster näitab aktiivset rolli opositsioonis seadusandliku protsessi kritiseerimisel ja valitsuse tegevuse pideval kahtluse alla seadmisel.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on valitsev kolmikliit, eriti peaministrierakond (Reformierakond), keda süüdistatakse vastutustundetus riigijuhtimises ja kriitika ignoreerimises. Kriitika on intensiivne ja suunatud nii protseduurilistele vigadele (eelarve läbipaistmatus) kui ka poliitilisele eesmärgile (ainult võimul püsimine). Eesmärk on, et valijad karistaksid vastutustundetult riiki juhtivaid poliitikuid.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on selgelt opositsiooniline, rõhutades opositsiooni ülesannet paljastada valitsuse vead ja vastutustundetus. Puuduvad viited soovile teha koalitsiooniga kompromisse või otsida kahepoolset koostööd.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus on suunatud ääremaade omavalitsustele, rõhutades muret tasandusfondi ja huvihariduse raha vähenemise pärast. Samuti tuuakse esile taristuliidu kriitika teede hoolduse ebapiisava rahastamise osas, mis mõjutab otseselt kohalikku elukeskkonda ja majandust.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated pooldavad majanduse elavdamist otseinvesteeringute kaudu majanduslanguse ajal ja kohalike omavalitsuste toetamist. Kritiseeritakse teravalt Eesti konkurentsivõime puudumist, eriti seoses kõrgemate energiahindadega võrreldes Soomega. Nähakse vajadust paindlikuma maksukeskkonna järele investeeringute meelitamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalvaldkonnas keskendutakse tugevalt tervishoiuprobleemidele, nagu pikad ravijärjekorrad, omaosaluse tõus ja inimeste turvatunde vähenemine. Samuti rõhutatakse muret perede turvatunde pärast ja kritiseeritakse huvihariduse rahastuse kärpeid.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on 2025. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (513 SE) vastustamine ja kritiseerimine selle läbipaistmatuse tõttu. Kõneleja on tugev vastane, rõhutades eelarve suutmatust lahendada kriitilisi probleeme tervishoius, taristus ja kohalikes omavalitsustes.
3 Analüüsitud kõnesid