Istungi profiil: Madis Kallas
XV Riigikogu, Riigikogu erakorraline istungjärk
2025-09-04
Poliitiline positsioon
Poliitiline rõhuasetus on haridusliku ja regionaalse ebavõrdsuse vähendamisel, eriti õpetajate töötasude ja hariduse kättesaadavuse kaudu. Esindaja toetab tugevalt riigipoolset sekkumist, et tagada õpetajate palga alammäära täielik rahastamine kohalikele omavalitsustele ja regionaalsete kolledžite elujõulisus. Seisukohad on tugevalt poliitika- ja väärtuspõhised, rõhutades sotsiaaldemokraatlikku suunda. Tegemist on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmega.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõrge asjatundlikkus hariduspoliitika ja õpetajate töötasude valdkonnas, kasutades spetsiifilisi termineid nagu palga alammäär, koefitsiendid ja koolivõrgu kaardistus. Näitab teadmisi regionaalsete haridusmeetmete (nt kuueklassiliste maakoolide meede) ja kõrghariduse regionaalse kättesaadavuse osas. Kasutab argumentide toetuseks numbrilisi viiteid (nt 1,2-kordne keskmine palk ja 1970 eurot alampalk).
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on formaalne ja protseduuriline, keskendudes arupärimiste esitamisele Riigikogu istungitel. Toon on murelik ja asjalik, rõhutades haridusliku ebavõrdsuse suurenemist ja rahastamise probleeme. Kõneleja tugineb loogilistele argumentidele ja poliitilistele detailidele, nõudes ministritelt konkreetseid vastuseid ja ülevaateid.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on Riigikogu istungjärkudel aktiivne, esitades analüüsitud perioodil (juuni ja september 2025) järjepidevalt arupärimisi. Tegevusmuster näitab keskendumist valitsuse vastutusele võtmisele formaalsete parlamendimeetodite kaudu haridus- ja regionaalpoliitika teemadel.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Esindaja tegutseb opositsioonis, esitades arupärimisi Haridus- ja Teadusministrile ning Regionaal- ja Põllumajandusministrile. Kriitika on poliitiline ja keskendub valitsuse tegevuse puudujääkidele haridusliku ebavõrdsuse süvenemise ja kohalike omavalitsuste alarahastamise osas. Rünnakud on suunatud poliitikale ja rahastamisele, mitte isiklikud.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöömuster on selgelt parteisisene, kuna kõik arupärimised esitati koos teiste Sotsiaaldemokraatliku Erakonna liikmetega (6–7 allkirja). Kolmandas kõnes näidatakse üles pragmaatilisust, lubades arupärimise tagasi võtta, kui minister suudab eelarveandmetega mure lahendada. Ristpartei koostöö kohta andmed puuduvad.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Tugev regionaalne fookus Eesti sisestele ebavõrdsustele, eriti hariduse kättesaadavuse osas hajaasustusega piirkondades ja tõmbekeskustest kaugemal. Rõhutatakse väikeste maakoolide ja regionaalsete kolledžite elujõulisuse tagamise vajadust. Konkreetsete näidetena tuuakse välja Harjumaa ja Ida-Virumaa palgaerinevuste kontekstis.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad tööjõu ja avaliku sektori palgatasemete küsimustele, toetades riigipoolset rahastamist, et tagada õpetajatele ja lasteaiaõpetajatele õiglane töötasu. Nõutakse riigieelarvest täiendavat toetust kohalikele omavalitsustele, et vältida nende alarahastamist palgatõusu kontekstis. Toetatakse riigi sekkumist regionaalsete haridusasutuste elujõulisuse tagamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine käsitletav sotsiaalne teema on hariduslik ebavõrdsus, mis on otseselt seotud õpetajate töötasude erinevuste ja koolivõrgu struktuuriga. Esindaja seisab võrdse ja kättesaadava hariduse eest kõigis Eesti piirkondades, rõhutades vajadust toetada väiksemaid koole ja lasteaiaõpetajaid. Moraalset või usulist raamistikku ei kasutata.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud parlamentaarsele järelevalvele, kasutades peamise tööriistana arupärimisi ministritele. Prioriteedid on seotud hariduseelarve rahastamise (lasteaiaõpetajate palgatoetus 2026. aasta eelarves) ja regionaalsete haridusmeetmete analüüsiga. Eesmärk on tagada, et seadusega seotud palgatõusud oleksid kohalikele omavalitsustele täielikult kompenseeritud.
3 Analüüsitud kõnesid