Päevakorra profiil: Madis Kallas

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse ning kutseõppeasutuse seaduse muutmise seaduse (direktorite atesteerimine ja õpetajate karjäärimudel) eelnõu (653 SE) esimene lugemine

2025-06-18

XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Mõlemad kõnelejad väljendavad mõõdukat toetust õpetajate atesteerimise ja karjäärimudeli eelnõule, pidades seda üldpildis tervitatavaks. Nende fookus on poliitikapõhine, keskendudes rakenduslikele detailidele, nagu kvalifikatsioonita õpetajate rahastamine ja kvalifitseeritud pedagoogide väärtustamine. Nad otsivad seaduseelnõu vastuvõtmisel selgust kohalike omavalitsuste õiguste ja finantsriskide osas.

2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad näitavad asjatundlikkust haridusvaldkonnas, eriti õpetajate kvalifikatsiooni, karjäärimudeli ja kohalike omavalitsuste rahastamisskeemide osas. Üks kõneleja viitab spetsiifiliselt pedagoogikaülikoolidele (nt Tallinna Ülikool) ja teab regionaalseid palgaerinevusi õpetajate värbamisel. Nad kasutavad tehnilisi termineid nagu "alammäär" ja "kvalifikatsioonita õpetajad".

2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on formaalne, lugupidav ja küsitlev, pöördudes otse ministri poole ("Hea minister!"). Kasutatakse loogilisi ja poliitikapõhiseid apelle, keskendudes seaduslike õiguste ja finantsriskide (nt miinimumpalk) selgitamisele. Stiil on pigem murettekitav, kuna püütakse vältida eelnõu negatiivseid tagajärgi väiksematele koolidele.

2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõnelejad osalesid aktiivselt seaduseelnõu 653 SE esimesel lugemisel 18. juunil 2025, esitades ministrile täpsustavaid küsimusi. See näitab osalemist seadusandlikus protsessis. Muude esinemiste või tegevuste kohta andmed puuduvad.

2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Kõnelejad ei kritiseeri ega vastandu otseselt eelnõule ega konkreetsetele rühmadele, vaid otsivad lahendusi ja selgitusi. Nende eesmärk on maandada riske, mis võivad tekkida kvalifikatsioonita õpetajate palgamaksmisel või regionaalse ebavõrdsuse süvenemisel.

2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Stiil on koostööaldis ja dialoogi otsiv, suheldes otse ministriga. Üks kõneleja viitab selgelt kolleegi varasemale küsimusele, mille juurde ta tagasi tuleb, mis viitab debati jälgimisele ja võimalikule sisemisele koordineerimisele.

2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Esineb tugev regionaalne fookus, mis rõhutab Tallinna ja väiksemate või kaugemate koolide vahelist ebavõrdsust. Kõneleja toob esile ohu, et uued reeglid võivad Tallinna poolt vaadates kaugemaid koole, kus kvalifikatsioonita õpetajate osakaal on suurem, ebasoodsalt mõjutada.

2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad kitsalt avaliku sektori tööjõukuludele ja rahastamisele haridussektoris. Väljendatakse muret kohalike omavalitsuste õiguse üle maksta kvalifikatsioonita õpetajatele alammäära või isegi Eesti miinimumpalka.

2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on hariduse kvaliteet ja regionaalne võrdsus õpetajate kättesaadavuse osas. Rõhutatakse vajadust väärtustada ja eelistada formaalse pedagoogilise kvalifikatsiooni omandanud õpetajaid.

2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud eelnõule 653 SE, mis käsitleb direktorite atesteerimist ja õpetajate karjäärimudelit. Kõnelejad on eelnõu toetajad, kes püüavad esimesel lugemisel lahendada rahastamise ja regionaalse mõju küsimusi, et tagada seaduse sujuv rakendamine.

2 Analüüsitud kõnesid