Istungi profiil: Jüri Jaanson
XV Riigikogu, IV istungjärk, täiskogu istung
2024-12-11
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus jaguneb protseduuriliste küsimuste ja keskkonnaalase seadusloome vahel. Protseduuriliselt nõuab kõneleja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse täpset järgimist, kritiseerides kuulipilduja-stiilis küsimuste esitamist. Sisuliselt toetab ta ehitus- ja veeseaduse muudatusi, mis on suunatud bürokraatia vähendamisele ja kohalike omavalitsuste rolli suurendamisele.
5 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib tugevat asjatundlikkust nii Riigikogu menetlusreeglites (viidates RKKTS § 68 lõikele 3) kui ka keskkonnaõiguses. Ta esitab põhjaliku ülevaate komisjoni arutelust, tuues esile tehnilisi detaile (nt ODEX-tehnoloogia, põhjaveevarude mõõtmise künnis 500 m³/ööpäevas) ja konkreetseid andmeid ressursisäästu kohta (umbes 40 000 eurot ehk 1,5 töökohta).
5 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on valdavalt formaalne, analüütiline ja informatiivne, eriti seaduseelnõu tutvustamisel, kus domineerib faktipõhine ülevaade komisjoni tööst. Protseduurilistes küsimustes on toon korrigeeriv ja resoluutne, kasutades kujundlikku keelt (nt "kuulipilduja moodi küsimuste tulistamine") kolleegi korrale kutsumiseks.
5 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, esitades protseduurilisi küsimusi ja täites juhtivkomisjoni esindaja rolli seaduseelnõu esimesel lugemisel. Tema tegevusmuster hõlmab põhjalikku tööd Keskkonnakomisjonis, kus ta osales 2. detsembri istungil, ning detailset aruandlust selle töö tulemustest.
5 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Otsene kriitika on suunatud kolleeg Reinsalu vastu protseduurireeglite rikkumise pärast, pidades ebasobivaks mitme küsimuse esitamist ühe minuti jooksul. Sisulist vastuseisu ei väljendata, kuid tunnistatakse ettevõtete muret eelnõu võimaliku põhiseadusliku riive ja majandusmõju pärast, jättes need teemad edasise arutelu objektiks.
5 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja on koostööaldis ja rõhutab konsensuslikkust, märkides, et kõik Keskkonnakomisjoni menetluslikud otsused võeti vastu ühehäälselt. Ta väljendab avatust edasisele konstruktiivsele arutelule eelnõu teemadel, sealhulgas maardlate ja puurkaevude ning põhiseaduslikkuse küsimustes.
5 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul seadusloomel, mis puudutab vee- ja ehitusseadustikku ning halduskoostööd. Oluline regionaalne aspekt on kohalike omavalitsuste rolli suurenemine puurkaevude rajamise ja ühisveevärgi planeerimise reguleerimisel.
5 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja toetab regulatiivseid muudatusi, mis toovad riigile majanduslikku kokkuhoidu ja vähendavad bürokraatiat, tuues näiteks Keskkonnaameti ressursisäästu umbes 40 000 euro ulatuses. Ta märgib ära ettevõtjate mured eelnõu võimaliku negatiivse majandusmõju kohta puurimistööde läbiviijatele.
5 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest käsitletakse kaudselt veekvaliteedi tagamist ja üksikmajapidamiste reovee kogumise temaatikat (biopuhastid ja septikud), märkides, et see valdkond on lahendamisel eraldi seadusemuudatusega. Samuti mainitakse veeproovide atesteerimise kulu (72–300 eurot) väiksematele ettevõtetele.
5 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on ehitusseadustiku, halduskoostöö seaduse ja veeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kõneleja on eelnõu juhtivkomisjoni esindaja ja toetaja, keskendudes menetluse läbipaistvusele ja bürokraatia vähendamisele puurkaevude lubade menetlemisel.
5 Analüüsitud kõnesid