Päevakorra profiil: Diana Ingerainen
Käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (661 SE) esimene lugemine
2025-10-09
XV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on Käibemaksuseaduse muutmise eelnõul (661 SE), mille tagasilükkamist toetatakse tugevalt, tuginedes rahanduskomisjoni enamuse otsusele. Peamised argumendid tagasilükkamiseks on riigieelarve puudujääk (umbes 200 miljonit) ja kindluse puudumine, et maksulangetus jõuab lõpptarbijani. Eelistatakse sihipäraseid otsetoetusi üldistele maksulangetustele, mis on poliitiliselt ja tulemuslikkuse poolest parem lahendus.
12 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust maksupoliitika ja eelarveanalüüsi valdkonnas, tuues esile konkreetseid rahalisi mõjusid (200 miljonit puudujääki) ja viidates Rahandusministeeriumi ning mõttekoja Paraxis analüüsidele. Eriti rõhutatakse käibemaksu langetamise mõju lõpphindadele, kasutades teiste riikide (Läti, Soome) näiteid, kus pikaajalist mõju hindadele ei täheldatud. Ta suudab selgitada hinna kujunemise ahelat ja käibemaksu osakaalu selles.
12 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on formaalne, protseduuriline ja analüütiline, keskendudes rahanduskomisjoni töö ja hääletustulemuste neutraalsele ettekandmisele. Kõneleja kasutab loogilisi ja andmepõhiseid argumente, rõhutades eelarvepuudujäägi riski ja maksulangetuse ebaefektiivsust lõpphinnas. Emotsionaalselt väljendatakse muret üksikvanemate ja pensionäride pärast, kuid lahendused on rangelt ratsionaalsed (otsetoetused).
12 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja tegevusmuster keskendub tööle Riigikogu komisjonides, esitades Rahanduskomisjoni istungi (22. september) tulemusi ja esindades komisjoni täiskogul. Ta mainib ka osalemist riigieelarve kontrolli komisjonis, kus kohtuti toidutootjate ja -müüjatega. Kõneleja roll on peamiselt protseduuriline aruandja ja juhtivkomisjoni esindaja.
12 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Vastuseis on suunatud Käibemaksuseaduse muutmise eelnõule, kritiseerides seda poliitiliselt ebaefektiivsuse ja riigieelarvele tekitatava puudujäägi tõttu. Kriitika on suunatud meetmele endale, mitte isikutele, kuid tuuakse välja hääletustulemused komisjonis, kus vastuhääletajateks olid Aivar Kokk, Andrei Korobeinik ja Riina Sikkut. Kompromissi võimalust ei mainita, kuna eelnõu tagasilükkamist peetakse vajalikuks.
12 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on avatud ekspertide kaasamisele, tuues komisjoni töösse Rahandusministeeriumi ametnikud (Aet Külasalu ja Madis Aben) analüüside esitamiseks. Märgitakse, et komisjonis saavutati konsensus kahe otsuse osas, mis viitab valmisolekule koostööks protseduurilistes küsimustes.
12 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil (riigieelarve, maksupoliitika) ja rahvusvaheline, viidates teiste riikide (Läti, Soome) kogemustele käibemaksu langetamisel. Konkreetne regionaalne fookus Eestis puudub.
12 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated rõhutavad fiskaaldistsipliini ja on skeptilised üldiste maksulangetuste suhtes, mis tekitavad eelarvepuudujäägi ilma garanteeritud mõjuta hindadele. Toetatakse majanduslikult haavatavate rühmade aitamist otsetoetuste kaudu, mitte turu sekkumise kaudu (nt hindade kehtestamine). Viidatakse analüüsidele pikaajalise mõju puudumise kohta maksulangetustel.
12 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja tõstab esile sotsiaalse mure üksikvanemate ja üksinda elavate pensionäride pärast, kes on maksutõusudest enim mõjutatud. Sotsiaalprobleemide lahendamiseks eelistatakse otsetoetusi, kuna üldine maksulangetus ei anna vajalikku efekti just neile, kes abi kõige rohkem vajavad.
12 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Käibemaksuseaduse muutmise eelnõul (661 SE), mille osas kõneleja tegutseb juhtivkomisjoni esindajana. Peamine eesmärk on eelnõu tagasi lükata, tuginedes eelarvepuudujäägi ja meetme ebaefektiivsuse argumentidele. Muud seadusandlikud algatused, nagu Toomas Lumani või pootsmanide teema, jäeti komisjonis arutamata.
12 Analüüsitud kõnesid