Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-05-07
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt opositsiooniline, keskendudes valitsuse energiapoliitika (Narva ja rohepöörde) ja maksupoliitika (julgeolekumaks, aktsiisitõusud) teravale kritiseerimisele. Kõneleja rõhutab majanduse konkurentsivõime taastamist maksulangetuste kaudu ning peab valitsevat rohepöörde ideoloogiat lühinägelikuks ja pankrotis olevaks. Positsioon on tugevalt tulemuspõhine, rõhutades majanduse halvenemist ja valitsuse ebakompetentsust.
12 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab üles sügavat asjatundlikkust maksunduse ja riigirahanduse valdkonnas, kritiseerides Reformierakonna lineaarseid eelarveprognoose ("Exceli tabeli arvutused") ja rõhutades maksulangetuste positiivset mõju majandusele. Samuti on ta detailne energiapoliitika küsimustes, selgitades baastootmisvõimekuse (Narva põlevkivijaamad) tähtsust elektrivõrgu stabiilsuse tagamisel. Ta viitab konkreetsetele seadustele ja ajakavadele (nt pensionide maksustamine esimesest eurost, diisliaktsiisi langetuse tulemused).
12 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt ründav, agressiivne ja poleemiline, kasutades tugevaid süüdistusi valetamises, lolluses ja küünilises käitumises. Kõneleja kasutab irooniat ja viiteid absurditeatrile, et kirjeldada valitsuse tegevust, hoides tooni järjepidevalt teravana ja emotsionaalselt laetuna. Ta kasutab sageli hüperbooli, näiteks võrreldes poliitilist olukorda Orwelliga ja süüdistades liberaale õigusriigi jõhkras lammutamises.
12 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne täiskogu istungil, osaledes intensiivselt maksunduse ja energiapoliitika teemalistes debattides. Ta viitab korduvalt hiljutisele valitsusvahetusele (10. märts) ja koalitsiooni suutmatusele kahe kuu jooksul maksulangetuse eelnõusid esitada, rõhutades ajalist võrdlust eelmise valitsuse tegevusega.
12 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on Reformierakond ja uus koalitsioon, keda süüdistatakse majanduse pankrotti ajamises, valetamises ja ebakompetentsuses. Kriitika on intensiivne, nimetades vastaseid "trollideks" ning süüdistades neid valede prognooside esitamises ja seaduste eiramises. Konkreetselt kritiseeritakse Kristen Michalit, Mart Võrklaeva ja Aivar Sõerdi, seades kahtluse alla nende arusaama riigirahandusest.
12 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostööstiil on puhtalt vastanduv; kõneleja positsioneerib end valitsuse vigade paljastajana ja vastutusele võtjana. Ainus viide koalitsioonile "appi tulemisele" on irooniline ettepanek julgeolekumaksu tühistamiseks, mida kasutatakse koalitsiooni parempoolsuse testimiseks. Tõelist kompromissivalmidust või erakondadeülest koostööd kõnedest ei ilmne.
12 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on suunatud peamiselt riiklikele küsimustele, eriti Eesti majanduse konkurentsivõimele ja energiastabiilsusele. Konkreetselt mainitakse Narva põlevkivijaamade hävitamist ja viidatakse piirikaubanduse lõpetamisele diisliaktsiisi langetamise kaudu.
12 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt parempoolsed ja maksulangetusi pooldavad, rõhutades aktsiiside viimist EL-i miinimumtasemele, et suurendada ettevõtete konkurentsivõimet ja tarbimist. Kõneleja kritiseerib valitsuse maksutõuse (käibemaks, tulumaks, automaks) kui majanduskasvu pärssijaid ja inflatsiooni suurendajaid. Ta toetab riigikaitseks laenu võtmist uute võimekuste kiireks soetamiseks, mitte maksumäärade tõstmist.
12 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsed teemad ei ole kõnede fookuses; neid mainitakse vaid näidetena valitsuse tekitatud "mürast" (nt vanavanemate emapalk, eutanaasia), millega püütakse tähelepanu kõrvale juhtida olulistelt majandus- ja julgeolekuprobleemidelt. Tugev vastuseis on suunatud pensionide maksustamisele alates esimesest eurost, mida peetakse pensionäride kallale minekuks.
12 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud valitsuse maksutõusude (eriti julgeolekumaksu, mis koosneb käibemaksu, tulumaksu ja ettevõtte tulumaksu tõusust) kehtetuks tunnistamisele ja aktsiiside alandamisele. Kõneleja on algataja rollis (julgeolekumaksu kehtetuks tunnistamise seadus) ja tugev vastuseisja eelnõudele, mis puudutavad baastootmisvõimekuse subsideerimist. Ta rõhutab, et maksutõusud ei ole toonud prognoositud eelarvelaekumisi (nt automaks, käibemaks).
12 Analüüsitud kõnesid