Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
2024-09-11
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon on tugevalt valitsusvastane, süüdistades seda liberaalse režiimi kehtestamises ja õigusriigi põhimõtete rikkumises. Keskendutakse põhiseaduslike vabaduste (eraomand, arvamusvabadus, süütuse presumptsioon) kaitsmisele ning valitsuse vastutustundetule rahanduspoliitikale ja valetamisele. Kõneleja raamib valitsuse tegevust kui "mõtteroima" ja "mafioosset" käitumist, mis jõustab Kremli ajalookäsitlust.
6 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust põhiseaduslike õiguste ja karistusseadustiku paragrahvide osas, eriti seoses õigusriigi rikkumistega (viidates § 12 ja § 151¹). Samuti kasutatakse majandusdebatis konkreetseid numbreid riigivõla, ülekulude (1.2–1.7 miljardit) ja eelarve miinuse (5–7% SKP-st) kohta. Esitatakse detailseid küsimusi Riigikontrolli hinnangute ja toetuste kasutamise kohta.
6 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga võitlev, süüdistav ja konfronteeriv, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja otseseid isiklikke rünnakuid ministrite vastu ("irvitades valetavad", "Putini käsilased"). Kasutatakse dramaatilisi termineid nagu "mõtteroim" ja "mafioosne" ning nõutakse istungi juhataja sekkumist ministrite "ahistava hurjutamise" tõttu. Valdavalt domineerivad väärtuspõhised ja emotsionaalsed argumendid, kuigi majandusteemadel esitatakse ka statistikat.
6 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõik esinemised toimuvad Riigikogu infotunnis, kus esitatakse korduvaid ja teravaid küsimusi peaministrile ja siseministrile. Tegevusmuster on suunatud valitsuse tegevuse ja otsuste (Lihula sündmused, eelarve) teravale kritiseerimisele ja vastutuse nõudmisele. Muudest tegevusmustritest andmed puuduvad.
6 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsus (Kristen Michali ja Kaja Kallase jätkuvalitsus) ning siseminister Läänemets. Kriitika on intensiivne, süüdistades vastaseid põhiseaduse rikkumises, võimu kuritarvitamises ja Vene ajaloonarratiivi jõustamises. Vastandumine on absoluutne, süüdistades valitsust lakkamatus valetamise ja ebavõrdse kohtlemise praktiseerimises (Pronkssõduri vs Lihula juhtum).
6 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmed puuduvad.
6 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Peamine regionaalne fookus on Lihula sündmustel, mida käsitletakse aga laiemalt õigusriigi ja põhiseaduslike vabaduste rikkumise näitena. Muud regionaalsed või kohalikud teemad puuduvad, fookus on riiklikul poliitikal ja ajaloopoliitikal.
6 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated on tugevalt fiskaalselt konservatiivsed, kritiseerides valitsuse lakkamatut ülekulutamist ja riigivõla kasvu (2.4 miljardit ülekulu). Vastustatakse maksutõuse ja kaheldakse kärpimiste (laste ja tervise arvelt) mõttekuses, nõudes selgitust valitsuse liikmete allkirjadega antud toetuste kadumise kohta "musta auku".
6 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on põhiseaduslike õiguste ja vabaduste kaitse, eriti seoses eraomandi puutumatuse, arvamusvabaduse ja kogunemisvabadusega, mida valitsus olevat rikkunud. Tugevalt kaitstakse õigust mälestada Eesti iseseisvuse kaitsjaid 1940. aastatel, vastandudes valitsuse poolt pealesurutud ajalookäsitlusele. Mainitakse lühidalt muret seoses võimaliku poliitvangide või moslemiterroristide saabumisega Suurbritanniast.
6 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on olemasolevate seaduste, eriti põhiseaduse ja Karistusseadustiku § 151¹ väärkasutamise kritiseerimisel valitsuse poolt. Kõneleja on vastuseisja valitsuse poolt rakendatud õiguste piiramise praktikale ja nõuab vastutust seaduserikkumiste eest, küsides politseipealike vallandamise kohta.
6 Analüüsitud kõnesid