Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-06-05
Poliitiline positsioon
Kõneleja positsioon on tugevalt valitsusvastane, keskendudes koalitsiooni maksupoliitika (automaks, maamaks, pensionide vähendamine) teravale kritiseerimisele, kuna see paiskab inimesi vaesusesse. Poliitiline raamistik on tulemuspõhine, seades kahtluse alla valitsuse prioriteedid ja sidudes siseriiklikud maksutõusud otseselt eurovalimiste kontekstiga. Ta rõhutab, et valitsus teeb halba neile inimestele, kellelt hääli küsitakse.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib detailsust riigieelarve ja rahanduskomisjoni töö osas, viidates teise lugemise ettevalmistamisele ja arutelude laiusele. Ta esitab konkreetseid suuri kuluartikleid (Rail Baltic, Ukraina abi, rohepargid) koos ligikaudsete rahasummadega (nt 300–500 miljonit eurot), et illustreerida valitsuse valesid prioriteete eelarvekriisi ajal.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Toon on äärmiselt võitlev, kriitiline ja süüdistav, väljendades kaastunnet vaesusesse paisatud Eesti inimeste ja pankrotti tüüritud ettevõtete suhtes. Kasutatakse tugevaid retoorilisi küsimusi, et seada kahtluse alla valitsuse tegevuse loogika ja valijate motivatsioon neid toetada. Stiil on otsekohene ja emotsionaalne, keskendudes majandusliku kahju rõhutamisele.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne parlamendiliige, kes osaleb täiskogu istungil küsimuste esitamise ja protseduuriliste ettepanekutega, taotledes näiteks vaheaega enne hääletust. Ta viitab ka oma intensiivsele tööle rahanduskomisjonis, kus valmistati ette seaduse teist lugemist kümne istungi jooksul.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine kriitika on suunatud valitsusparteile ja koalitsioonile, keda süüdistatakse Eesti inimeste vaesusesse paiskamises ja ettevõtete pankrotti tüürimises. Kriitika on poliitika- ja prioriteedipõhine, keskendudes valedele kulutustele (nt Rail Baltic, rohetoetused) ja ebavajalikele maksudele. Rünnakute intensiivsus on kõrge ja kompromissivalmidus puudub.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõnedes puudub igasugune viide koostööle või kompromissivalmidusele valitsusparteidega, pigem on tegemist terava vastandusega. Koostööd mainitakse vaid kaudselt, viidates kolleegidele (Aivar) või pöördudes valitsuspartei esimehe poole küsimuse esitamiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Kõneleja pöörab erilist tähelepanu maainimeste majanduslikule toimetulekule, keda mõjutavad negatiivselt maamaksu tõus ja automaks. Fookus on siiski laiemalt riiklikel maksudel ja eelarveprioriteetidel, mis mõjutavad kõiki keskmise palga teenijaid ja pensionäre.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugev maksutõusude vastane, kritiseerides automaksu, maamaksu, suhkrumaksu ja kinnisvaramaksu kehtestamist. Ta nõuab fiskaalset distsipliini ja prioriteetide ümberhindamist, väites, et eelarveauk kaoks, kui jätta ära suured kulutused (nt Rail Baltic, rohetoetused, Ukraina abi). Ta kaitseb keskmise palga teenijaid ja ettevõtteid valitsuse tegevuse eest.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsed teemad on käsitletud majandusliku toimetuleku ja vaesuse kontekstis, rõhutades pensionäride ja maainimeste olukorra halvenemist pensionide vähendamise ja maksutõusude tõttu. Fookus on majanduslikul ebavõrdsusel, mitte klassikalistel kultuurisõdade teemadel.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja on seadusandluses vastustaja rollis, keskendudes eelarvepoliitika ja maksuseaduste (automaks, pensionide vähendamine) kritiseerimisele. Ta viitab oma tööle rahanduskomisjonis seaduse teise lugemise ettevalmistamisel, olles aktiivne seadusandliku protsessi vastaspoole osaline. Samuti teeb ta protseduurilisi ettepanekuid täiskogu istungil (vaheaja taotlus).
3 Analüüsitud kõnesid