Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
2024-05-06
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule haridus- ja teadusminister Kristina Kallase tegevusele, eriti seoses haldussuutmatuse ja juhtimisstiiliga. Peamised kriitika allikad on e-eksamite süsteemi läbikukkumised, õpetajate palgatõusu lubaduste täitmata jätmine ning eestikeelsele õppele ülemineku kaootiline läbiviimine. Kriitika on peamiselt tulemuspõhine ja intensiivne, väljendudes umbusaldusavalduses, mis süüdistab ministrit vastutuse vältimises ja valeinfo levitamises.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi haridusvaldkonna haldusprobleemidest, tuues esile konkreetseid kuupäevi (6. aprill, 9. aprill) ja statistikat (nt 3840 kandidaati, 52% B1-taseme sooritajaid). Erialane fookus on suunatud IT-süsteemide (EIS) tõrgetele, õpetajate palgapoliitikale (Ida-Virumaa koefitsient) ja eestikeelsele õppele ülemineku metoodilistele puudujääkidele. Kasutatakse viiteid raportitele ja kohalike omavalitsuste (Eesti Linnade ja Valdade Liit) pöördumistele.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on väga ründav, süüdistav ja kriitiline, kasutades tugevaid negatiivseid termineid ("läbikukkumine," "farsina," "pseudooptimistliku vadinaga"). Kasutatakse nii loogilisi argumente (faktide ja numbrite loetelu) kui ka emotsionaalseid apelle, süüdistades ministrit hoolimatuses, nõiajahis ja põhiseaduse preambuli vastases tegevuses. Kõne on formaalne, kuid agressiivne, eesmärgiga diskrediteerida ministri pädevust.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned peeti Riigikogu täiskogu istungil umbusaldusavalduse raames, mis viitab intensiivsele seadusandlikule tegevusele. Sisu peegeldab kiiret reageerimist hiljutistele sündmustele, nagu aprillikuised eksamitõrked ja jaanuarikuine õpetajate streik, näidates mustrit reageerida otsekohe avalikkuse ees tekkinud kriisidele.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas, keda kritiseeritakse nii poliitiliste otsuste kui ka isikliku ebakompetentsuse ja vastutuse vältimise eest. Kriitika on intensiivne ja kompromissitu, süüdistades ministrit valeinfo levitamises, asjaolude kinnimätsimises ja isegi "estofoobses" tegevuses, mis on suunatud eestluse väljajuurimisele. Eesmärk on ministri ametist tagandamine.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõne näitab koostööd opositsioonifraktsioonide vahel, kuna umbusaldusavalduse esitasid Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni saadikud. Puudub igasugune viide koostöövalmidusele või kompromissile valitsuse või ministriga, rõhutades hoopis ministri suutmatust vältida streiki ja lahendada kriise.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Regionaalne fookus on tugev, rõhutades Ida-Virumaa probleeme (õpetajate palgakoefitsient, elamispinnad) ja Tallinna ning Narva suuri õpetajate puudujääke (kokku 586 lasteaia- ja 749 kooliõpetajat). Mainitakse ka konkreetseid koole nagu Toila Gümnaasium ja Jõhvi Gümnaasium ning viidatakse kohalike omavalitsuste (Linnade ja Valdade Liit) muredele.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majandusvaated keskenduvad eelarve haldamise kriitikale haridusministeeriumis, rõhutades vajadust kasutada eelnevalt kulutamata jäänud raha õpetajate palgatõusuks ja kärpida mõttetuid projektikulusid. Toetatakse õpetajate töötasu alammäära kasvu ja diferentseerimist, nõudes riigilt kohalike omavalitsuste piisavat rahastamist nende kohustuste täitmiseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on eestikeelsele õppele üleminek ja sellega seotud õpetajate puudus, samuti haridussüsteemi üldine kriis. Tugev rõhk on pandud eesti keele ja identiteedi kaitsmisele, kritiseerides ministri varasemaid seisukohti etnilisuse riiklikust rollist ja süüdistades teda multikultuurilise Eesti ehitamises põhiseaduse preambuli vastaselt. Rõhutatakse ka õpilaste ja lastevanemate murede eiramist.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on antud hetkel umbusaldusavalduse menetlemisel, mis on esitatud põhiseaduse ja Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse alusel. Lisaks rõhutatakse vajadust tagada kohalikele omavalitsustele piisav eelarve eestikeelsele õppele ülemineku kohustuste täitmiseks ja õpetajate palgalubaduste (sh Ida-Virumaa koefitsient) täitmiseks.
3 Analüüsitud kõnesid