Istungi profiil: Martin Helme

Poliitiline fookus on Eesti julgeoleku ja riigikaitse teemadel, kritiseerides teravalt valitsuse (eriti Reformierakonna) tegevusetust ja ebakompetentsust Venemaa provokatsioonide (varilaevastik, droonid, õhupiiri rikkumised) ohjamisel. Hoia on tugevalt opositsiooniline, süüdistades valitsust loosungite maailmas elamises ja reaalsusest irdumises. Samuti vastustatakse tugevalt maksutõuse (käibemaks, tulumaks, automaks, aktsiisid, maamaks) ja sõtta astumist Venemaaga, rõhutades, et valijad ei ole selleks mandaati andnud. Poliitiline raamistik on tugevalt tulemuspõhine, rõhutades valitsuse läbikukkumist reaalses tegevuses.

Kõneleja näitab asjatundlikkust riigikaitse ja rahvusvahelise mereõiguse valdkonnas, eristades Eesti majandusvööndit territoriaalvetest ja jurisdiktsiooni piire. Kasutatakse konkreetseid näiteid ja nimesid (tanker Argent/Jaguar, Kaitseväe peastaabi ülem Vahur Karus, mereväe endine ülem Jüri Saska) ning viidatakse valitsuse sisemistele kommunikatsiooni- ja tegevusvigadele. Erialane fookus on suunatud operatiivsele valmisolekule ja tegevusplaanide olemasolule julgeolekuintsidentide korral.

Retooriline stiil on äärmiselt ründav, süüdistav ja emotsionaalne, kasutades tugevaid väljendeid (nt "valetas siit puldist," "deliirsed," "piinlik") ja sarkasmi. Keskendutakse valitsuse tegevuse ja retoorika vahelise vastuolu rõhutamisele, sildistades valitsuse jutu "tuimaks propagandaks" ja "absoluutseks jamaks". Kasutatakse vastandamist (ärplemine vs. abitus) ning süüdistatakse vastaseid "Kremli-kaardiga vehkimises" ja "vereraha" teenimises.

Tegevusmuster on seotud arupärimiste esitamisega ja valitsuse tegevusele reageerimisega, eriti seoses julgeolekuintsidentidega, mis toimusid varem (nt mai sündmused). Märgitakse, et Riigikogu liikmed saavad infot tagantjärele ja loevad olukorraülevaateid alles pärast ajalehtedest lugemist. Tegevus on suunatud valitsuse vastutusele võtmisele parlamendi ees.

Peamised vastased on valitsus (eriti Reformierakond) ja peaminister Kristen Michal, keda süüdistatakse valetamises ja riigi julgeoleku ohtu seadmises. Kriitika on suunatud nii poliitikale (julgeoleku läbikukkumine) kui ka protseduuridele (läbipaistmatus, parlamendi ebapiisav teavitamine). Rünnakud on intensiivsed ja isiklikud, viidates ka teistele ministritele (Terras, Pakosta, Sutt, Ligi) kui väheintelligentsetele.

Puuduvad andmed. Kõneleja positsioon on tugevalt opositsiooniline ja konfronteeruv, mis ei viita avatusele kompromissidele ega erakondadeülesele koostööle käsitletud teemadel.

Fookus on tugevalt rahvusvahelistel ja riiklikel julgeolekuküsimustel, sealhulgas Eesti majandusvööndis toimunud sündmustel ja piiride kaitsel. Olulised on võrdlused liitlasriikide (Taani, Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa) ja Soome käitumisega rahvusvahelise õiguse järgimisel ja piiri sulgemisel.

Majandusvaated on tugevalt fiskaalpoliitika vastased, kritiseerides valitsuse kehtestatud maksutõuse (käibemaks, tulumaks, automaks, aktsiisid, maamaks). Tõstetakse esile eetilist probleemi seoses Venemaaga äritegevuse jätkamisega (Stark Logistics), nimetades seda "vererahaks". Samuti kritiseeritakse 5% SKP-st kaitsekulutusteks kirjutamist, et "võimalikult palju saaks varastada".

Sotsiaalvaldkonnas kritiseeritakse lastetoetuste äravõtmist. Üldine sotsiaalne raamistik keskendub valitsuse moraalsele ja valijate poolt antud mandaadi puudumisele oluliste otsuste (maksutõusud, sõtta astumine) tegemisel.

Seadusandlik fookus on valitsuse vastutusele võtmisel arupärimiste kaudu julgeoleku ja riigikaitse teemadel. Eesmärk on sundida valitsust andma sisukaid vastuseid 13 küsimusele seoses varilaevastiku intsidendiga ja parandada parlamendi teavitamise korda.