Istungi profiil: Martin Helme
XV Riigikogu, III istungjärk, infotund
2024-01-17
Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on tugevalt suunatud riiklikule julgeolekule ja Vene imperialismi sümbolite eemaldamisele avalikust ruumist. Kõneleja toetab kindlalt pronkssõduri äraviimist, pidades seda eesti rahva väärikust alandavaks ja šovinismi sümboliks, eriti Ukraina sõja kontekstis. Samuti kritiseerib ta valitsuse tegevust seoses kaitsevõime taastamise ajakavaga ja vastukäivate ohuhinnangutega, rõhutades vajadust kiireks tegutsemiseks. Poliitiline raamistik on väärtuspõhine ja valitsuse tegevust kritiseeriv.
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust julgeolekupoliitika ja kaitsevaldkonna dünaamika osas, rõhutades Idabloki (Venemaa, Hiina, Iraan, Põhja-Korea) üleminekut sõjamajandusele ja Lääne varude kulumist. Tal on detailne teadmine monumentide eemaldamise protseduuridest, varasematest valitsuse otsustest (Narva tank) ja vastava valitsuskomisjoni tegevusest. Samuti viitab ta konkreetsetele avalikele väljaütlemistele (lahkuv Kaitseväe juhataja, Soome ja Rootsi kaitseministrid) ohuhinnangute teemal.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on teravalt kriitiline, küsitlev ja murelik, eriti valitsuse tegevusetuse ja vastuoluliste sõnumite osas. Kasutatakse tugevaid emotsionaalseid apelle (ajalooliste hingehaavade soolaga üle raputamine) ning loogilisi kontraste (tugevnev Venemaa vs. nõrgenev Lääs) strateegiliste ohtude esiletoomiseks. Kõneleja esitab palju retoorilisi küsimusi, et rõhutada valitsuse vastuste puudumist ja ebakõla.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja on aktiivne Riigikogu infotundides, esitades teravaid küsimusi peaministrile ja ministrile. Ta reageerib kiiresti avalikus debatis ja meedias esitatud vastuolulistele ohuhinnangutele, nõudes valitsuselt selgust ja konkreetseid plaane.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Tugev opositsiooniline hoiak on suunatud valitsuskoalitsioonile (Reformierakond, Eesti 200, Sotsid) ja kritiseeritakse ka Isamaad, kuna nad hääletasid pronkssõduri eemaldamise ettepaneku vastu või ei toetanud seda. Kriitika on suunatud nii konkreetsele poliitilisele tegevusetusele (monumendi puutumata jätmine) kui ka strateegilistele vigadele kaitseplaneerimisel. Valitsust süüdistatakse ettekäänete otsimises ja ebakindluses.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid ebapiisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on riiklikul tasandil, käsitledes Tallinna kesklinnas asuva pronkssõduri sümboli tähendust ja laiemat Eesti julgeolekut. Tugev rahvusvaheline suund on nähtav, analüüsides Idabloki (Venemaa, Hiina, Iraan, Põhja-Korea) ja Lääne sõjalise võimekuse dünaamikat.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid ebapiisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Peamine sotsiaalne teema on seotud rahvusliku väärikuse ja ajaloolise mäluga, nõudes Nõukogude šovinismi sümboli eemaldamist avalikust ruumist. Mainitakse ka dialoogipolitsei tegevust koroonapassi mitteomajate kohtlemisel, viidates varasemale ebaühtlasele korrakaitsele. Rõhutatakse Eesti sõjaväelaste hauarahu rikkumist kaitseväe kalmistul.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on suunatud konkreetsele ettepanekule viia pronkssõdur avalikust ruumist ära, mille kõneleja erakond esitas ja mis koalitsiooni poolt maha hääletati. Rõhutatakse, et valitsus ei pea ootama parlamendi nõuet, vaid saaks tegutseda ka iseseisvalt vastava komisjoni uuesti aktiveerimise kaudu.
3 Analüüsitud kõnesid