Päevakorra profiil: Martin Helme

22 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks haridus- ja teadusminister Kristina Kallasele

2024-05-06

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Põhiline seisukoht on tugev vastuseis haridus- ja teadusminister Kristina Kallase tegevusele, mis on raamitud nii haldussuutmatuse (EIS-i tõrked, palgalubaduste murdmine) kui ka väärtuspõhise konfliktina (väidetav põhiseaduse preambuli vastane tegevus ja eestluse väljajuurimise projekt). Kriitika on intensiivne ja nõuab ministri tagasiastumist, tuues esile süsteemse kriisi haridusvaldkonnas. Fookuses on eelkõige tulemuspõhine ja väärtuspõhine poliitika kritiseerimine.

3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõnelejad demonstreerivad detailsust haridusvaldkonna operatiivküsimustes, tuues esile konkreetsed numbrid (3840 kandidaati, 52% B1 tase, 586/749 puuduvat õpetajat Tallinnas/Narvas) ja sündmused (EIS-i tõrked, Toila Gümnaasiumi sulgemine). Nad rõhutavad ministeeriumi juhtimisstiili ja koordineerimatuse probleeme, viidates raportitele ja ministeeriumi eelarve kasutamata jäänud rahale.

3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on äärmiselt ründav, süüdistav ja kriitiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid apelle ja isiklikke süüdistusi (nt süüdistused estofoobias ja laste kasutamises "tõrkejänesena"). Kasutatakse teravat keelt, nimetades ministri tegevust "hoolimatuseks," "farsiks" ja "vasakradikaalseks propagandaks," vastandades ministeeriumi tegevust põhiseaduslikele kohustustele.

3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned on osa intensiivsest ja koordineeritud opositsioonilisest tegevusest, milleks on kirjaliku umbusaldusavalduse esitamine ministrile. Tegevusmuster on reageeriv, keskendudes hiljutistele operatiivkriisidele (aprillikuised e-eksamite läbikukkumised) ja pikaajalistele lahendamata probleemidele (õpetajate palgad, keelekümblus). Tegevus kulmineerub formaalse parlamendimenetlusega.

3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastane on haridus- ja teadusminister Kristina Kallas ja Haridus- ja Teadusministeerium. Kriitika on suunatud nii ministri haldussuutmatusele (valeinfo levitamine, lubaduste murdmine) kui ka tema poliitilistele väärtustele (väidetav eestluse vastane hoiak ja multikultuurilise Eesti ehitamine). Vastuseis on kompromissitu, nõudes ministri tagasiastumist ja viidates analoogsetele tagasiastumistele Leedus.

3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõned näitavad selget koostööd opositsioonifraktsioonide (Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ja Eesti Keskerakond) vahel, kes esitasid umbusaldusavalduse ühiselt. Puudub igasugune viide valmisolekule kompromissiks või vahenduseks ministriga; eesmärk on tema ametist eemaldamine.

3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Oluline tähelepanu on pööratud Ida-Virumaale, kus kritiseeritakse lubatud 1,5-kordse palgakoefitsiendi hilinemist ja kvaliteetsete elamispindade puudumist õpetajatele. Samuti tuuakse esile konkreetsed omavalitsused nagu Tallinn ja Narva seoses suure õpetajate puudujäägiga ning Toila Gümnaasiumi sulgemine.

3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Majanduslikud vaated keskenduvad riigi eelarve halvale juhtimisele haridusvaldkonnas, kritiseerides kulutamata jäänud raha ja mõttetuid kulutusi kriisiaja projektidele. Rõhutatakse, et riik ei ole andnud kohalikele omavalitsustele piisavalt raha (üle 9 miljoni euro) kohustuste täitmiseks (palga alammäär, diferentseerimine, uusimmigrantide keeleõpe).

3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Keskne sotsiaalne teema on eestikeelsele õppele ülemineku ebaõnnestumine, mida peetakse ohuks eesti laste haridusele ja identiteedile. Opositsioon süüdistab ministrit põhiseaduse preambuli vastases tegevuses, edendades multikultuurilist Eestit ning eirates eestluse tagamise kohustust.

3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik fookus on ministri vastutusele võtmine ja umbusaldusavalduse algatamine vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele. Sisuliselt keskendutakse haridusvaldkonna seadustest tulenevate kohustuste (õpetajate ettevalmistamine, palgalubadused, keeleõppe toetamine) täitmata jätmisele.

3 Analüüsitud kõnesid