Päevakorra profiil: Martin Helme

Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele prokuratuuri üle teenistusliku järelevalve teostamise tõhustamiseks" eelnõu (280 OE) esimene lugemine

2024-04-03

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung

Poliitiline positsioon
Poliitiline fookus on õigusriigi kriisil ja jõuametkondade, eriti Prokuratuuri, poliitilisel kuritarvitamisel. Kõneleja vastustab tugevalt praegust süsteemi, väites, et see on liberaalide režiim, mis on kehtestatud jõuametkondade politiseerimise kaudu, ning viib Eestit banaanivabariigi suunas. Stants on tugevalt väärtuspõhine ja jõudluspõhine, nõudes süsteemi fundamentaalset muutmist.

3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja demonstreerib põhjalikke teadmisi Eesti õigussüsteemi ja prokuratuuri sisekontrolli mehhanismide puudujääkidest. Ekspertiisi toetavad konkreetsed näited menetlustest ja juhtumitest, kus prokuratuur on väidetavalt ebaõiglaselt või selektiivselt käitunud (nt Slava Ukraini, Liina Kersna testihange, Parvel Pruunsilla läbiotsimine). Eraldi tuuakse esile prokuratuuri võime kasutada pealtkuulamisi ja läbiotsimisi poliitilistel eesmärkidel.

3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Stiil on äärmiselt võitluslik, kriitiline ja tungiv, kasutades tugevalt emotsionaalselt laetud termineid (nt "riiklik repressiivorgan," "butiigike," "klaperjaht," "banaanivabariik"). Kõneleja rõhutab süsteemi läbinisti mädasust ja ebaõiglust, toetades oma väiteid konkreetsete juhtumite loetelu kaudu, et näidata mustrit. Üldine toon on süüdistav ja kompromissitu.

3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja märgib, et tegemist on "habemega teemaga" ja viitab sellele, et on sellega tegelenud juba mitu Riigikogu koosseisu tagasi, mis viitab pikaajalisele ja järjepidevale tegelemisele õigussüsteemi probleemidega. Muud tegevusmustrid, kohtumised või reisimised kõnedest ei selgu.

3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on "liberaalid," võimupartei ja Prokuratuuri juhtkond, keda süüdistatakse võimu kuritarvitamises ja poliitilises tagakiusamises. Kriitika on intensiivne, väites, et prokuratuur on rakendatud võimupartei teenistusse opositsioonipoliitikute ruineerimiseks (nt kaheksaeurone juukselõikus, Kert Kingo ja Kalle Grünthali kuluhüvitised). Kompromiss on välistatud, kuna süsteemi peetakse "läbinisti mädanenuks."

3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Kõneleja viitab koostööle teiste opositsioonierakondadega, kes korduvalt tõstatavad teema süsteemi mädasusest. Puudub igasugune viide avatusele kompromissidele valitsuskoalitsiooni või kritiseeritud jõuametkondadega.

3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on selgelt riiklikul tasandil, analüüsides Eesti õigussüsteemi ja Riigikogu otsuse eelnõu. Kasutatakse rahvusvahelisi võrdlusi (Venemaa, Valgevene, Venezuela, USA) poliitilise tagakiusamise kontekstis, et rõhutada Eesti olukorra tõsidust.

3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data

3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja käsitleb õiguskaitseorganite tegevust ja selektiivset menetlemist, mis puudutab nii korruptsioonijuhtumeid kui ka isikuvastaseid tegusid (nt Indrek Tarandi kriminaalne joove, välispoliitikakorüfee alaealiste pildistamine). Fookus on pigem õigusriigi ja julgeoleku tagamise ebaõnnestumisel kui spetsiifilistel sotsiaalpoliitilistel teemadel.

3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on Riigikogu otsuse eelnõul (280 OE), mis puudutab prokuratuuri üle teenistusliku järelevalve teostamise tõhustamist. Kõneleja on selle muudatuse tugev pooldaja, pidades seda vajalikuks, kuna praegune kohtulik järelevalve ei toimi.

3 Analüüsitud kõnesid