Päevakorra profiil: Martin Helme
Eesti sõdurite saatmine Ukrainasse
2025-05-07
XV Riigikogu, V istungjärk, infotund
Poliitiline positsioon
Poliitiline põhiseisukoht on tugev vastuseis Eesti sõdurite Ukrainasse saatmise plaanile, mida käsitletakse kui otsest sammu sõtta Venemaaga ja Eesti riigi hävingu esilekutsumist. Seisukoht on intensiivselt väärtuspõhine, rõhutades rahva püsimajäämist ja vajadust seada esikohale Eesti enda kaitse, mitte nõrgestada end teiste riikide abistamiseks. Kõneleja süüdistab valitsust vastupidises töös Eesti riigi ja rahva püsimisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi rahvusvahelisest julgeolekust ja sõjalisest strateegiast, viidates USA seisukohale NATO artikli 5 kaitse osas ning teiste piiririikide (Soome, Poola) enesekaitse prioriteetidele. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "stratkomilikud sõnad" ja mainitakse kompanii suurust (umbes 150 inimest), samuti viidatakse Ukraina desertööride arvule Eestis (üle 10 000).
2 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt võitlev, süüdistav ja pakiline, kasutades tugevaid emotsionaalseid pöördumisi ja retoorilisi küsimusi ("Kas te olete hulluks läinud?"). Kõneleja kasutab valitsuse tegevuse kirjeldamiseks põlastavaid termineid ("jabur," "põlastusväärne") ning rõhutab rahva ellujäämise ohtu, seades loogilise argumendi (NATO kaitse puudumine) kõrvale emotsionaalsele.
2 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja reageerib kiiresti valitsuse tegevusele, viidates peaministri eelmisel nädalal avaldatud pressiteatele ja osaleb aktiivselt parlamendidebatil (pöördudes Kristen Michali poole). Muster on reaktiivne ja keskendub valitsuse vastutusele poliitiliste otsuste eest.
2 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamine vastasseis on suunatud valitsusele, peaministrile ja konkreetsetele ministritele (Pevkur, Kristen Michal), keda süüdistatakse Eesti hävitamises ja sõja kaelatoomises. Kriitika on intensiivne ja sisaldab nii poliitilisi (vägede saatmine) kui ka isiklikke süüdistusi (hullumeelsus, ebakompetentsus), välistades kompromissi küsimuses, mis puudutab rahva ellujäämist.
2 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöösoov puudub; kõneleja on konfronteeruv ja süüdistab valitsust rahva ellujäämisega mängimises. Rõhutatakse, et vastutus sõjaotsuse eest lasub poliitikutel, mitte Kaitseväe juhatajal, mis viitab poliitilise vastutuse selgele piiritlemisele.
2 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on tugevalt rahvusvahelistel julgeolekuküsimustel (Ukraina-Vene kuum sõda, NATO artikkel 5) ja Eesti riiklikul kaitsel. Analüüsitakse teiste riikide (USA, Soome, Poola, Rootsi, Suurbritannia, Prantsusmaa) seisukohti vägede Ukrainasse saatmise osas.
2 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Andmeid pole piisavalt.
2 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalne küsimus puudutab Ukrainast pärit desertööre (üle 10 000), keda kõneleja arvates tuleks saata Ukrainasse sõdima, selle asemel et saata sinna Eesti mehi. See rõhutab prioriteetide seadmist ja küsimust, miks Eesti kodanikke saadetakse surema, kui riigis on sõjaväekohuslasi.
2 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine fookus on valitsuse poliitilise otsuse (vägede saatmine) vastustamisel ja poliitikute vastutuse rõhutamisel, mitte konkreetsete seaduseelnõude algatamisel. Kõneleja nõuab, et poliitikud, mitte Kaitseväe juhataja, vastutaksid sõtta mineku otsuse eest.
2 Analüüsitud kõnesid