Istungi profiil: Mart Helme
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-03-17
Poliitiline positsioon
Kõneleja keskendub tugevalt rahvusriikluse, keelepoliitika ja demograafiliste küsimuste ümber, väljendades muret sündimuse languse ja Eesti elanikkonna venekeelseks muutumise pärast 10–20 aasta jooksul. Ta on tugevalt vastu riigipoolsele venekeelse meedia rahastamisele ja automaksule, seades poliitilised seisukohad raamistikku, mis on sügavalt väärtuspõhine (rahvuslik julgeolek) ja valitsuse tegevust kritiseeriv (korruptsioon, ebakompetentsus). Poliitiline positsioon on äärmiselt kriitiline valitsuse tegevuse suhtes, nõudes tagasiastumist.
12 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab asjatundlikkust meediaküsimustes, tuginedes isiklikule töökogemusele ajakirjanduses ning teadmistele toimetuse töökorraldusest ja meedia finantseerimisest. Kasutatakse konkreetseid andmeid (ERR-i eelarve ~60 miljonit eurot, sündimuse statistika) ja viidatakse strateegilise kommunikatsiooni (stratkom) mehhanismidele. Samuti on kõneleja kursis USA sisepoliitiliste arengutega seoses meedia finantseerimise ja vabadusega.
12 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõneleja stiil on äärmiselt võitlev, agressiivne ja süüdistav, kasutades teravaid isiklikke rünnakuid ja demagoogiasüüdistusi. Ta kasutab tugevaid emotsionaalseid apelle, nimetades vastuseid "naeruväärseteks" ja valitsuse tegevust "lõhkumise ja lammutamise tööks". Sageli kasutatakse retoorilisi küsimusi ja nõutakse ministrite tagasiastumist ebakompetentsuse tõttu.
12 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõneleja osales aktiivselt täiskogu istungil 17. märtsil 2025, esitades mitu küsimust arupärimistele vastajatele. Tegevusmuster näitab keskendumist parlamendidebatile ja valitsuse tegevuse teravale kritiseerimisele. Väljaspool parlamenti toimunud sündmusi või reise ei mainitud.
12 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Opositsiooniline hoiak on äärmiselt vaenulik valitsuskoalitsiooni (eelkõige Reformierakonna ja Eesti 200) suhtes. Kriitika on nii poliitiline (keelepoliitika, automaks, immigratsioon) kui ka isiklik/protseduuriline, süüdistades Eesti 200 korruptsioonis ja valitsust ebakompetentsuses. Kompromiss on välistatud, nõudes valitsuse viivitamatut tagasiastumist.
12 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöövalmidus puudub täielikult; kõneleja peamine suhtlusviis on konfrontatsioon ja süüdistamine. Ta seab tingimusi potentsiaalsetele tulevastele koalitsioonipartneritele (Isamaa, EKRE, Keskerakond) automaksu kaotamise küsimuses.
12 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklikel küsimustel (demograafia, keelepoliitika, meedia rahastamine). Regionaalne fookus ilmneb vaid näitena, tuues esile vene keele leviku Tallinnas, Haapsalus ja Võrus, et illustreerida valitsuse poliitika negatiivset mõju. Rahvusvahelisi näiteid (Saksamaa, USA asepresident Vance, Donald Trump) kasutatakse sisepoliitiliste argumentide toetamiseks.
12 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja on tugevalt automaksu vastu ja kritiseerib riigieelarvelisi kulutusi meediale (60 miljonit eurot ERR-ile), pidades seda propaganda rahastamiseks. Ta kritiseerib ka riigipoolset erameedia toetamist (Delfi, Postimees).
12 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Kõneleja peamine sotsiaalne mure on rahvusriikluse säilimine ja keeleküsimus. Ta nõuab vene keele täielikku välja juurimist riigiruumist ja avalikest teenustest ning kritiseerib immigratsioonipoliitikat, mis on toonud Eestisse suure hulga venekeelseid inimesi. Ta on vastu koolide sulgemisele ja kritiseerib valitsuse ebakompetentsust rohepöörde ja keskkonnahariduse eristamisel.
12 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Kõneleja fookus on olemasolevate valitsuspoliitikate ja seaduste vastustamisel, nõudes nende tühistamist (nt automaks, venekeelse meedia rahastamine, koolide sulgemine). Konkreetseid uusi seaduseelnõusid või muudatusi, mida ta ise toetaks või algataks, ei mainitud.
12 Analüüsitud kõnesid