Istungi profiil: Mart Helme
XV Riigikogu, IV istungjärk, infotund
2024-09-11
Poliitiline positsioon
Poliitiline positsioon keskendub tugevale vastuseisule valitsuse tegevusele seoses 1944. aasta vabadusvõitlejate mälestuse ja monumendi paigaldamise takistamisega. Kõneleja peab ministrite (Michal, Läänemets) tegevust skandaalseks, süüdistades neid politsei tanki lükkamises ja ebaseaduslikus jälitustegevuses. Seisukoht on tugevalt väärtuspõhine, rõhutades Eesti vabadusvõitlejate legitiimsust ja nõudes valitsuselt ausust ja viisakust. Peaministrit nimetatakse "nukuvalitsuse peaministriks".
8 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi õiguslikest raamistikest, eriti korrakaitseseaduse ja selle paragrahvi 1511 (keelatud sümbolid) rakendamise osas, vaidlustades politsei tegevuse seaduslikkust. Kasutatakse spetsiifilisi termineid nagu "ebaseaduslik jälitustegevus" ja "dialoogipolitsei", et rõhutada valitsuse tegevuse ebakõlasid.
8 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Retooriline stiil on äärmiselt võitluslik, süüdistav ja nõudlik, kasutades tugevaid emotsionaalseid pöördumisi ja otseseid isiklikke rünnakuid. Kõneleja nõuab korduvat selget vastust ajaloolisele küsimusele ja süüdistab ministreid irvitamises, valetamise ning rahvasaadikute ja avalikkuse eiramises. Kasutatakse teravaid väljendeid (skandaalne, nukuvalitsus) ning rõhutatakse, et rahvasaadikud on "Eesti rahva esindajad palju rohkem" kui ministrid.
8 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Andmed näitavad aktiivset osalemist infotunnis, kus esitatakse mitu korduvat küsimust ja nõutakse korda rikkunud ministrite korrale kutsumist. Kõneleja kasutab aega valitsuse tegevuse ja ajalooliste seisukohtade teravaks kritiseerimiseks. Laiemad tegevusmustrid (kohtumised, reisimine) puuduvad.
8 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on valitsuse ministrid Kristen Michal ja Lauri Läänemets ning peaminister, keda nimetatakse "nukuvalitsuse peaministriks". Kriitika on intensiivne, keskendudes nii menetluslikele rikkumistele (ebaseaduslik jälitustegevus, Korrakaitseseaduse väärkasutus) kui ka isiklikule käitumisele (valetamine, irvitamine). Kompromiss on välistatud, kuna kõneleja nõuab vastaspoole korrale kutsumist ja süüdistab neid skandaalses käitumises.
8 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Koostöövalmidus puudub täielikult; stiil on puhtalt vastanduv ja nõudlik. Kõneleja nõuab Riigikogu esimehelt ministrite korrale kutsumist, et nad käituksid soliidselt ja ei valetaks. Puuduvad viited erakondadeülesele koostööle või kompromissi otsimisele.
8 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on suunatud riiklikele ja ajaloolistele/sümboolsetele küsimustele, nagu Eesti vabadusvõitlejate mälestamine ja okupatsioonirežiimi sümbolid Siselinna kalmistul. Konkreetsed regionaalsed või kohalikud teemad puuduvad, rõhk on rahvaesinduse ja riikliku poliitika tasandil.
8 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Not enough data.
8 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Sotsiaalsetest küsimustest käsitletakse intensiivselt ajaloolist mälu ja vabadusvõitlejate (1944. aasta võitlejad) staatust, keda kõneleja kaitseb bandiitide sildistamise eest. Tugev rõhk on politseitööl ja julgeolekul, kritiseerides ebaseaduslikku jälitustegevust ja Korrakaitseseaduse väärkasutust, rõhutades samas, et okupatsioonirežiimi sümbolid Siselinna kalmistul seisavad puutumatult.
8 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Seadusandlik fookus on olemasolevate õigusaktide (Korrakaitseseadus, § 1511) rakendamise ja tõlgendamise kriitikal. Kõneleja on vastuseisja valitsuse tõlgendusele, mis õigustas monumendi eemaldamist, ning nõuab seaduse korrektset järgimist, eriti seoses keelatud sümbolitega.
8 Analüüsitud kõnesid