Istungi profiil: Mart Helme
XV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
2025-01-14
Poliitiline positsioon
Kõige silmatorkavam teema on tugev vastuseis riigi liigsele salastamisele ("salastamismaania") ja ametnike ning riigiasutuste rahakasutuse läbipaistmatusele. Kõneleja nõuab tungivalt salastamise lõpetamist ja võrdsete läbipaistvusstandardite kehtestamist kõigile põhiseaduslikele institutsioonidele, pidades praegust olukorda ebanormaalseks õigusriigiks, mida iseloomustab korruptsioon ja topeltstandardid. Fookus on väärtuspõhine (läbipaistvus) ja tulemuspõhine (riigi haldamise kriitika, nt Nordica juhtum).
3 Analüüsitud kõnesid
Teemade ekspertiis
Kõneleja näitab teadmisi riigisaladuse regulatsioonidest (viidates "AK" ja "grifiga" saladustele), riigiettevõtete (Nordica, Estonian Air) halduskriisidest ja korruptsioonist ("kantimine") ning kaitseväe hangete strateegilistest küsimustest, tuginedes viimase kolme aasta sõjakogemustele. Samuti on ta kursis Riigikontrolli piiratud võimekusega kontrollida kõiki ametnike kulusid.
3 Analüüsitud kõnesid
Retoorriline stiil
Kõnestiil on äärmiselt võitlev, kiireloomuline ja emotsionaalne, kasutades tugevat hukkamõistvat keelt (nt "totaalne salastamismaania," "salaettevõte"). Kõneleja kasutab palju retoorilisi küsimusi, dramaatilisi anekdoote (õllepudeli juhtum, Georg Otsa lugu) ja hüperbooli, et rõhutada tajutavat ebaõiglust ja hüpokriitlikkust. Toon on väga kriitiline bürokraatia ja valitseva eliidi suhtes.
3 Analüüsitud kõnesid
Tegevusmustrid
Kõned peeti täiskogu istungi debati käigus. Kõneleja viitas varasemale töölõunale Eesti seakasvatajatega, mis toimus eelmise Riigikogu koosseisu ajal, näidates varasemat suhtlust konkreetsete majandusharude esindajatega. Samuti mainiti, et salastamise teema on Riigikogus korduvalt arutelu all olnud, kuid tulemusi pole saavutatud.
3 Analüüsitud kõnesid
Opositsiooni hoiak
Peamised vastased on Valitsus, ametnikkond ja spetsiifilised kõrged institutsioonid, nagu õiguskantsler, peaprokurör ja Kaitseväe juhtkond. Kriitika on nii menetluslik (komisjoni keeldumine eelnõu arutamast) kui ka sisuline (liigne salastamine, ebaefektiivne riigihange). Kõrgeim kriitika intensiivsus on suunatud korruptsioonile ja vastutuse puudumisele, tuues näiteks Nordica juhtumi, mida nimetatakse riigivarguseks.
3 Analüüsitud kõnesid
Koostööstiil
Andmeid pole piisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Regionaalne fookus
Fookus on peamiselt riiklik (riigiasutuste läbipaistvus, Nordica) ja rahvusvaheline (viide sõjakogemustele kaitsehangete kontekstis). Mainiti konkreetset kohtumist Eesti põllumajandustootjate, täpsemalt seakasvatajatega, seoses nende sektori toimetulekuprobleemidega.
3 Analüüsitud kõnesid
Majandusvaated
Kõneleja kritiseerib teravalt riigiasutuste, eriti Kaitseväe ja kantslerite, rahakasutuse läbipaistmatust ja kontrolli puudumist. Väljendatakse tugevat korruptsioonivastast seisukohta, tuues näiteks Nordica, mida peetakse pikaajalise riigivarguse ja raha kantimise näiteks. Eelistatakse finantsdistsipliini ja vastutust läbipaistmatu kulutamise asemel.
3 Analüüsitud kõnesid
Sotsiaalsed küsimused
Andmeid pole piisavalt.
3 Analüüsitud kõnesid
Seadusandlik fookus
Peamine seadusandlik prioriteet on läbipaistvuse ja vastutuse suurendamine riigiasutustes, nõudes kategooriliselt "AK" (ametkondlikuks kasutamiseks) märke kasutamise lõpetamist. Kõneleja kritiseerib Riigikogu komisjoni menetluslikku otsust eelnõu tagasi lükata ning nõuab, et valitsus reageeriks Riigikogu algatustele seadusemuudatuste esitamisega.
3 Analüüsitud kõnesid